peavad andma oma hinnangud ja analüüsid erapooletu objektiivsusega. Kriminaalõiguse alale tõi õiguspositivismi sakslane Karl Georg von Wächter (1797-1880). Tema järgi oli kuritegu kehtivaid seadusi rikkuv tegu, karistuse õigustatus ja paratamatus peitusid kehtiva õigussüsteemi kaitsmises. Juriidilise uurimistöö peamiseks püüdluseks sai õigusinstituutide mõisteline defineerimine. Õiguse uuendamist käsitlesid õiguspositivistid tema täiendamise ja parandamisena (de lege ferenda). Kodifikatsioonid: 1871 ülesaksamaaline kriminaalseadustik 1877 ülesaksamaaline tsiviilprotsessiseadustik, kriminaalprotsessiseadustik 1873 Reichstag teeb valitsusele ülesandeks asuda ettevalmistama uut tsiviilseadustikku. 1900 1. jaanuar seadustik jõustus. Nimeks sai ta Bürgerliches Gesetzbuch (BGB), Saksamaa tsiviilseadustik. See oli kirjutatud väga raskepäraselt, peaaegu ainult juristidele arusaadavas keeles.
Soome ja Norra piiri äärsed alad on tänaseni paljude kilomeetrite kaupa peaaegu inimtühjad, kui mitte arvestada sõjaväge ja piirivalveväeosi. Vanade asulakohtade kadumist ja elanike ümberasustamisi põhjustas ka hüdroelektrijaamade rajamine. Koola poolsaare saamide sotsiaalsed ja rahvusprobleemid Sunnitud ümberasumine koduküladest ,,heakorrastatud keskasulate" mitmekorruselistesse kivimajadesse, mida esitati elamistingimuste parandamisena, tõi kaasa mitmesuguseid keerulisi ja osalt seni lahendamata sotsiaalseid probleeme. Paljude koolasaamide jaoks tähendas ümberasumine sotsiaalse staatuse langust, kuna sobiva töökoha puududes tuli leppida vähem tasuvate madala staatusega töökohtadega. Mõnigi kord oli tegemist varjatud tööpuudusega. Löögi alla langes ümberasujate majanduslik toimetulek - elades keskasula mitmekordses kivimajas ning lahtirebituna kodustest
annaabi.ee 
