see süsteem täielikult kirja. Millega sa alustad, mis on sinu näited, mida sa kasutad, mis faktid. Tee endale visuaalne ja loogiline punktide järjestus, et mis idee juurest mis järgmise idee juurde sa liigud ja mis võiks olla lõpptulemus. · Ära tsiteeri selliseid inimesi, kelle arvamus eriti ei loe! Ära tsiteeri oma sõbrannat või Savisaart. On suur võimalus, et kumbki ei meeldi parandajale. Võid muidugi neile mõlemale viidata ning selgitada nende seisukohti ja põhjendada neid seisukohti heade näidetega, aga ära esita nende inimeste seisukohti puhta tõena. Kirjandis pole miski puhas tõde. Kirjandis on parim valik näiteid hallist massist. · Ole erapooletu! Analüüsi nii pluss- kui miinuspooli. Nii pooldajaid kui vasturääkijaid. Rivaale kui liitlasi
raamatuid pikemalt vaadata. Kahjuks Jacob ei lubanud seda tookord. „Kõige alavääristavamad olid need korrad, kui Dina katkestas vestluse, et korrigeerida arve, aastaarve, seda, mis võiks tasuv olla või mis oli ajalehtedes seisnud.“ („Dina raamat“ lk 180) Oma nina ei peaks toppima teiste vestlustesse. Kui rääkida kellegagi ja siis tuleb kolmas isik, kes hakkab vigu parandama, on see väga ebamugav. Võib-olla polegi see ebamugav parandajale, kuid kindlasti on see seda algsetele vestlejatele. Esiteks muidugi sellepärast, et kolmandal isikul ei olnud vestlusega mingit pistmist ja teiseks seepärast, et teiste jutuajamisse sekkumine on ebaviisakas. „Ludvig Napoleon Bonabarte oli Prantsusmaal keisriks saanud.“ („Dina raamat“ lk 211) Rohkem on Ludvig Napoleon Bonabarte tuntud kui Napoleon III. Napoleon III sai keisriks 1852. aastal (ema Kareni ja Dinani jõudis teade alles 1853. aastal). Temast sai Prantsusmaa viimane keiser