Kuna baas on oma ehituselt väga kitsas siis enamik elektrone, liikudes difusiooni toimel ei jõua baasi elektroodini vaid sisenevad kollektorsiirdesse Seal aga valitseb el.väli, mis suunab nad kollektorisse Seega jaguneb emittervool Ie Baasivooluks IB ja kollektorvooluks Ic IE = I C + I B TÖÖ - Aladid, sild alaldid (skeemid ) pinge voolu graafikud, stabilisaatorid, arvutus, operatsioonvõimendid, kasutus, rakendus, parameetridega. IB on palju väiksem kui iC Baasivool moodustav kollektorvoolust 1-8% IC on peaaegu võrdne IE Vooluülekandetegur IK = * IE kus = 0,92....0,99 Avasuunareziim 1.Kui emittersiirde päripingestamise olukorras (transistori norm. Tööreziim), Rakendada emitteri ja baasi vahele lisaks alalispingele ka vahelduv sisenpinge, siis tekitavad väiksesed sisendpinge muutused suhteliselt suuri emittervoolu muutuseid. 2.Peaegu sama suured voolumuutused kanduvad üle ka kollektorvoolule, kuna
muutused. Vaadeldavas lülituses toovad need muutused kaasa kollektor voolu muutusi. Kui meil ühel nimetataud põhjusel suureneb esimese astme kollektor vool siis peaks suurenema ka väljundpinge (MI toime). Kuid kui samal ajal tekib samasugune voolu muutus ka teises transisoris siis püüab see hoopiski väljundpinget vähendada need toimed kompenseerivad teineteist ja praktiliselt triiv kaob. Opvõimendeid iseloomustatakse terve rea parameetridega: 1. Toitepinge see on kahepolaarne toitepinge mille korral on tagatud tehnilistes andmetes antud parameetrid. Eritüüpi opvõimendidel on toitepinge vahemikus 3 - 200V. Reeglina töötavad opvõimendid ka madalama toitepingega kuid see toob kaasa parameetrite muutusi. 2. Tarbitav vool see on toiteallikatest tarbidav vool normaalses tööreziimis. Tarbidava voolu väärtus sõltub väljund takistusest ja
annaabi.ee 
