joone puutujat.magnetvälja suund on jõujoonel määratav kas parema käe kruvireegliga või parema käe rusika reegliga. Kruvireegel väidab, et vooluga juhtmelõiku ümbritseva magnetvälja suund ühtib paremkeermega kruvi pööramise suunaga, kui voolu suunaks on kruvi kulgeva liikumise suund. Aine magnetiline läbitavus näitab, kui mitu korda on magnetjõud aines tugevamad jõududest vaakumis. Ained jagunevad: dimagneetikuteks (läbitavus väiksem ühest), paramagneetikuteks (läbitavus suurem ühest) ja ferromagneetikuteks. Ferromagneetik erineb paramagneetikutest eelkõige selle poolest, et tema ühe osakese (aatomi või iooni) magnetväli on väga tugev. Seetõttu suudavad ferromagneetiku osakesed vastastikku üksteise magnetvälju tugevdada. Selle tagajärjel tekivad ferromagneetikus iseenesliku magneetumise piirkonnad, mida nimetatakse domeenideks. Domeeni kuuluvad osakesed võivad oma magnetvälja suunda muuta vaid üheskoos.
aineosakeste summarne väli null. 3. Milline on välise välja (välja, millesse keha asetatakse) mõju aineosakeste magnetväljadele ainete puhul, mida nimetatakse a) diamagneetikuteks Väline magnetväli mõjutab vähesel määral diamagneetikute aineosakesi, mille tõttu tekib diamagneetikutes välise väljaga vastupidiselt suunatud nõrk magnetväli. b) paramagneetikuteks Väline magnetväli mõjutab vähesel määral paramagneetikute aineosakesi, mille tõttu tekib paramagneetikutes välise väljaga samasuunaline nõrk magnetväli. c) ferromagneetikuteks? Ferromagneetiku asetamisel välisesse välja mõjutab väline magnetväli ferromagneetiku domeene, domeenid pöörduvad valdavalt ühte suunda, tekib väga tugev lisaväli, mis on välise magnetväljaga samasuunaline.
l pooli pikkus. Materjalis tekkivat magnetvälja iseloomustab magnetiline induktsioon ehk magnetvoo tihedus B, mis on võrdeline välise magnetvälja tugevusega B = H, T (tesla) Kus materjali magnetiline läbitavus. Vaakuumis B = 0 H. Suhet /0 = r nimetatakse materjali suhteliseks magnetiliseks läbitavuseks. Ta avaldub võrrandiga r = / 0 = 1 / 0 * B/H Sõltuvalt r väärtusest jagatakse kõik materjalid ferromagneetikuteks ehk magnetmaterjalideks, paramagneetikuteks ja diamagneetikuteks. Ferromagneetikute r >> 1, para- ja diamagneetikutel r 1. Magnetmomentide päritolu magnetmaterjalides on seotud elektronide pöörlemisega ümber telje ehk spinniga. Seejuures esinevad ferromagneetikutes makroskoopilised osad domeenid millede piires spinnid on orienteeritud paralleelselt (joonis 4.1). Seejuures üksikud domeenid on orienteeritud juhuslikult ja materjal ei oma summaarset magnetmomenti.
naaberaatomite spinne. Tulemuseks on aatomite magnetiliste dipoolmomentide joondumine hoolimata aatomite juhuslikest kokkupõrgetest soojusliikumise tõttu. See püsiv joondumine on just see nähtus, mis annab ferromagnetilistele ainetele püsiva magnetismi. Kui ferromagnetilise aine temperatuur tõuseb üle teatud kriitilise väärtuse, mida nimetatakse Curie’ temperatuuriks, siis vahetusmõju seos enam ei toimi, Suurem osa ferromagneetikutest muutub siis lihtsalt paramagneetikuteks, s.t dipoolid siiski püüavad joonduda välise magnetväljaga, kuid juba palju nõrgemal määral ja soojusliikumine saab nüüd joondumist rikkuda. Ained on ferromagneetikud ainult nende kristallilise oleku korral. Isegi juhul kui ferromagneetik ei asu magnetväljas, esinevad ferromagnetikus spontaanselt magneetunud mikroskoopilised piirkonnad - domeenid. Domeeni mõõtmed on umbes suurusjärgus 10 μm .
eristab tuuma laenguarv. Ühesuguste prootoni kuid erineva neturonite arvuga elemente nim Isotoopideks. Biol.aine: HOCNPS.+ el-lüüdid: CaNaKMgClFeCu. Mikroe: MnZnCoMoSe. Spinn eristab aine osakesi e fermione välja osakestest e bosonitest. Elektroni sisemine omadus (nagu laeng). Fermioni spinn ½, bosoni täisarvuline. Sellega seotud aine kondenseerumine. Aine magnetilised omadused sõltuvad tema spinnist: 0-st erineva koguspinniga ained, mis tõmbuvad magnetvälja poole nim paramagneetikuteks. MV vähemaks/ tõukuvad- diamagneetikuteks. Ferromagneetiku ühe osakese magnetväli on eriti tugev. Pauli tõrjutusprintsiip: täpselt ühesuguse lainefunktsiooniga elektrone, mille kõik 4 kvantarvu langeksid kokku, saab aatomis olla ainult 1 (aine stabiilsuse põhjus). Aatomi karakteristlik spekter e sõrmejälg: aatomi/molekuli elektronide energianivoode vahelistel siiretel kiiratakse footon kui üleminek toimub tuumale lähemalt ja neelatakse kvant, kui kaugemale.
annaabi.ee 
