G. Rhadinovirus HHV-8 (Inimese herp.v8) Ehk KSHV Suurte dsDNA genoomidega viirused Ph. Poxviridae SubPh: Chordopoxvirinae rõuge (variola) viirus Vaktsiinia viirus Hiirte rõugeviirus SubPh: Entomopoxvirinae Ph. Phycodnaviridae Paramaecium bursaria Chlorella ehk PBCV-1 MpV, CbV EsV, FsV SsRNA genoomiga viirused Ph. Retroviridae G. Alpharetrovirus RSV (Rous sarcoma v) G. Betaretrovirus MMTV (mouse mammary tumor v) G. gamaretrovirus MLV (murine leukemia virus)
(suurtuum). Ripsprotistide keha katab üsna tihe kest. Seetõttu on neil kujunenud toidu vastuvõtmiseks ja jääkainete eritamiseks kindlad raku piirkonnad. Palju sümbionte. Enesekaitseks ja saagi püüdmiseks on vabaltelavatel liikidel kehapinnal paisatid. Viimastest paiskub välja niitjas, teravatipuline moodustis, mille abil halvatakse saak või tõrjutakse eemale ründaja. Sigivad risti pooldumise ning erilise sugulise sigimisviisi, konjugatsiooni teel. Tavalisemad esindajad on: kingloom Paramaecium sp., vesikelluke Vorticella sp., tõrilane Stentor sp., harjaslane Stylonychia sp., koli pusarake e käärsoole balantiid Balantidium coli. Viimane elutseb imetajate, ka inimese jämesooles, toitudes seedimata toiduosakestest. Levinud peamiselt kodusigadel ja rottidel, kust kandub üle ka inimesele. Kõige suurem ainurakne parasiit. Ebasoodsates tingimustes moodustab enda ümber paksu kesta - entsüsteerub. Tsüstid väljuvad peremehe organismist