) argumentideks. Näiteks: Kirjanik B on läbi oma teoste tõestanud, et ta tunneb ajalugu. 3. Demonstratsiooni ehk tõestusvormivead. Teesi tuletamine argumentidest peab olema formaalselt õige. Tuletama peab süllogismi reeglite ja loogika seaduste järgi. Tõestus peab olema pidev ehk sammsammuline. Tõestuses ei tohi kasutada eeldust, mis vajab veel ise tõestamist. Loogikavead jagatakse paralogismideks ja sofismideks. Paralogism- mõtlemisvea tõttu tahtmatult tekkinud väärjärldus. Sofism- tahtlikult vääradele eeldustele rajatud järeldus, mis formaalselt näib õigena. See tuleneb mõistete ja sõnade mitmetähenduslikkusest ning nähtuste erikülgede lahtikiskumisest üksteisest. Näiteks: Inimestel on võimatu pidevalt elada pea alaspidi. Järelikult ei ole Austraalias võimalik elada. Paradoks- On tavaliselt üldtunnustatule vasturääkiv, näilikult mõistusevastane väide.
tulenevad teadmiste puudulikkusest (väärad hüpoteesid, väärad väited, mitteadekvaatsed uurimismeetodid jne), ning irratsionaalseteks eksimusteks, mis tulenevad soovmõtlemisest, intuitiivsest mõtlemisest ja arutluse kontekstile mittevastavast mõtlemisest ning arutlustest, mis on sellele rajatud. Tahtmatud formaalsed vead tulenevad loogikareeglite rikkumistest, mis võivad olla tingitud teadmatusest, oskamatusest või soovmõtlemisest. Arutlustes esinevaid tahtmatuid vigu nimetatakse ka paralogismideks.10 Tahtlikud vead on otsesed või kaudsed eksitamised. Otsene petmine (tüssamine) on ebaadekvaatse info teadlik levitamine ehk tahtlik desinformatsioon. Tahtmatu desinformatsiooni korral on väärinfo levitaja ka ise desinformatsiooni ohver. Kaudne petmine (kavalus või valejäreldusele juhtimine) on tõese info esitamine viisil, mis suunab inimesi eksimusi tegema; petetav teeb valejäreldused iseseisvalt ega saa eksitajat otseses petmises süüdistada