liitstruktuuridest. Liitstruktuurid on elementaarstruktuuride parallelistlikud topeldused või ahelad. Elementaarstruktuuride "põhjaks" eesti mõistatustes võivad olla kolme tüüpi süntaktilised tuumtarindid: 1) atributiivsed (täiendilised), 2) objektilised (sihitislikud) ja 3) lokatiivsed (kohamääruslikud). Tuuma, mis koosneks substantiivist ja sihitust verbist (st. alusest ja öeldisest) elementaarkujul ei esine, kuid tuleb ette selle parallelistlikke vorme. Tervikuna on lokatiivtuumad mõistatustes väga esileküündivad ja produktiivsed, ülejäänud kaks mitte eriti. A. Mitteparallelistlikud lihtstruktuurid A1. Atributiivtuumade näiteid: substantiiv genitiivis + substantiivne põhisõna: Rüüsi rebane (korp); mitmesuguseid numeraale sisaldavaid vorme: Kolme kanti kaabukene (tatratera); Tüdruk ühe silmaga (nõel). A2. Sihitistuumade näiteid: lihtvorme: Ema imeb poegi (jõed voolavad merre); Surnu matab
erinevus. "Hargneva subjektiga" koondlaused kuuluvad õieti võrdus- ja võrdlusstruktuuride rubriiki: vanasõnades näivad olevat täiesti sünonüümsed ja regulaarselt vahelduvad ühelt poolt koondlausestruktuurid, nagu `A ja B on üks ~ sama', `A või B, mõlemad on... ~ kumbki pole...' jts., teiselt poolt lihtlausestruktuurid `A on (nagu) B', kus sümmeetria ja parallelismi moodustavad subjekt ja nominaalne predikaat omavahel. Nende vahel leidub kaheldamatult parallelistlikke, kuid süntaktiliselt ebamääraseks lühenenud `A ja B'- ning `A või B'-vormilisi tekste, mida võib mõista nii liht- kui ka koondlausetena. Näiteks ellips Laenuleib ja laastutuli mõtestub kas Laenuleib on ~ kaob ruttu (nagu) laastutuli või Laenuleib ja laastutuli on üks (ja sama) ~ ühesugused ~ (need) ei kesta kaua vms. Eesti arhiivimaterjalis pole muid vorme küll esindatud, kuid põhimõtteliselt on koondlausevormid arendatavad täisparallelistlikeks rindlausevormideks (nt
annaabi.ee 
