Leitud capuast. 5-4 saj. ekr. Mõõtmed 62x49 cm. Sisaldab üle 300 sõna, kultusliku sisuga. Annab vähe informatsiooni, palju kordusi. Pyrgi kuldlehed- graveeritud kullatud lehtedele. Kakskeelsed. Tekitas suurt lootust. 2 lehte etruski keelsed, 1 leht puunia keeles. Loodeti, et on tegu uue Rosette´i kiviga.(niiluse deltas koha nimi)- ei kuulu etruskide valdkonda. Kivist steel, mis leiti niiluse deltast napoleoni sõjakäigul. Seadusi sisaldav kivi, mis oli kahes keeles ja kolmes alfabeetis, paralleeltekst. Vana egiptuse keeles ja nendest üks osa oli hieroglüüfides ja teine demootilises kirjas- lihtsustatud rahvapärases kirjas. Teine keel oli kreeka keel. Selle kivi alusel deśifreeriti egiptuse kiri. Champollion deśifreeris 1821-22. Säilinud on käsikirjad, mis on ümberkirjutatud al 4. saj ekr koodeksitele, korduva sisuga, sp teatakse keelest vähe. Teksti saab osaliselt lugeda, vähe sõnavara. Keelest teatakse käändelõppe, verbiaegu. Etruski keelele ei sarnane mitte ükski teine keel
Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal aastal välja ka esimese eesti keele süstemaatilise grammatika. Esimene ilma saksakeelse paralleeltekstita teos on 1686 Riias trükitud "Wastne Testament" väga kaunis ja rahvapärase keelega, tolleaegse Eesti trükisõna suursaavutus. Raamatuid pole mõtet trükkida, kui keegi neid ei loe. Rahvakoolide eest seisis aktiivselt Forselius, kes 1684 Piiskopi mõisas Tartu lähistel koolmeistrite seminari asutas, tema koostas ka esimese aabitsa 17
annaabi.ee 
