15. sidejoon - risti kaksvaate teljega, ja tema kaudu avaldub kujutistevaheline projektsiooniline seos 16. Esikvoot esineb kolmvaates kaks korda: pealtvaate kaugusena x-teljest ja külgvaate kaugusena z-teljest: AxA' = AzA''' = A''A 19. sirgjoone põhijälg - sirge ja põhiekraani lõikepunkt P jne 20. üldasendiline sirge - sirge pole ühegi ekraaniga paralleelne ega asetse ühelgi ekraanil 21. horisontaal - põhiekraani paralleelsirge; frontaal esiekraani paralleelsirge. frontaali tunnus kaksvaate alusel: kujutis põhiekraanil on x-teljega paralleelne sirge, erijuhul punkt (risti põhiekraaniga, lõigud frontaalil projekteeruvad esiekraanile tõelises pikkuses, põhikaldenurk projekteerub esiekraanile tõelises suuruses 22. sirge asetseb tasapinnal, kui tema kaks punkti asetsevad sel tasandil või kui on paralleelne tasandil asuva sirgega ning läbib tasandi punkti 23
17. Mis on sirgjoone põhi-, esi- ja külgjälg? lõikepunkt põhiekraaniga - põhijälg (põhijälgpunkt) P s× 1; lõikepunkt esiekraaniga - esijälg (esijälgpunkt) E s× 2; lõikepunkt külgekraaniga - külgjälg (külgjälgpunkt) K s× 3. 18. Missugust sirget nimetatakse üldasendiliseks? Kui sirge pole ühegi ekraaniga paralleelne, siis nimetatakse seda sirget üldasendiliseks. 19. Missugust sirget nimetatakse 1) horisontaaliks - põhiekraani paralleelsirge mis on paralleelne või ühtiv x-teljega 2) frontaaliks ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? esiekraani paralleelsirge, mis on paralleelne või ühtiv x-teljega 20. Millega võrduvad üldasendilise sirglõigu tõelise pikkuse tuletamiseks konstrueeritava täisnurkse kolmnurga kaatetid? Üks kaatet võrdub pealtvaatega, teine kaatet võrdub otspunktide põhikvootide vahega. 21. Mis on sirglõigu põhikaldenurk (esikaldenurk) ja kuidas selle suurust määratakse?
Töö ülesanne: Defineerida mistahes nurga siinus. 1. Lülita sisse koordinaatvõrgustik. 2. Märgi punkt O(0;0) / sõltumatu objekt - koordinaatvõrgupunkt /ja punkt A (0;x) s.t. suvaline punkt x- teljel. 3. Joonesta kiir OA / sõltuv objekt - kiir/ 4. Joonesta nurk AOB=30° / sõltuv objekt - nurk sirgel / 5. Märgi y- teljel punkt K(0;y) / sõltumatu objekt - koordinaatvõrgupunkt/ 6. Joonesta läbi punkti K paralleelne sirge x-teljega /sõltuv objekt - paralleelsirge/ 7. Leia nurga lõpphaara ja joonestatud sirge lõikepunkt B / sõltuv objekt - lõikepunkt/ 8. Mõõda nurga lõpphaara punkti B kaugus O-st. / vaatlus - kaugus / Määra nurga lõpphaara punkti B y- koordinaat s.t. mõõda OK 9. Arvuta suhe OK: OB. ( kasuta kalkulaatorit) 10.Muuda punkti K asukohta, sellega muutub ka nurga lõpphaaral võetud punkti asukoht. Leia uus suhe. 11.Mida paned tähele, kui leiad ühe ja sama nurga lõpphaara mistahes
kolmnurga võttega. Põhikaldenurk- külgjälg- sirge ja külgekraani lõikepunkt. teravnurk põhiekraani suhtes, mis saadakse 18. Missugust sirget nimetatakse horisontaaliks kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks (frontaaliks) ja mis on tema tunnus kaatetiks lõigu projektsioon põhiekraanil ja kaksvaate alusel? Horisontaal- põhiekraani teiseks kaatetiks on esiekraanilt võetud lõigu paralleelsirge, mis on paralleelne või ühtiv otspunktide kõrguste vahe. Esikaldenurk x-teljega. (Frontaal- esiekraani teravnurk esiekraanisuhtes, mis saadakse, paralleelsirge, mis on paralleelne või ühtiv kui võetakse täisnurkse kolmnurga üheks x-teljega. kaatetiks lõigu projektsioon esiekraanil ja 19. Sõnastage kahe sirge lõikumise tunnus teiseks kaatetiks põhiekraanilt lõigu kaksvaate alusel. Kui kahe sirge
Tasandi kaldenurgaks esiekraani suhtes on nurk selle tasandi esilangusjoone ja tema eestvaate vahel, s.o. esilangusjoone esikaldenurk, põhiekraani suhtes vastupidi. Leitakse kolmnurga meetodil. 26. Sõnastage sirge tasandil asetsemise tingimused. 1) On tasapinnal kui tema kaks punkti asuvad tasapinnal 2) On tasapinnal kui ta läbib tasapinna punkti ja on paralleelne tasandiga 27. Mis on tasandi horisontaal ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? Horisontaal on põhiekraani paralleelsirge 1) Eestvaated x-teljega paralleelne 2) Projekteeruvad põhiekraanile tõelises pikkuses 3) Esijälg on, põhijälg puudub 28. Mis on tasandi põhilangusjoon (esilangusjoon) ja mis on tema tunnus kaksvaate alusel? 1) Põhilangusjoon on tasandi horisontaali ristsirge sellel tasandil. On risti tasandi horisontaalidega (ka põhijäljega). 2) Tasandi esilangusjoone eestvaade on risti selle tasandi iga frontaali eestvaatega, ühtlasi risti tasandi esijäljega 29
P66rd- 5.7, aja b). Sfaaritulebvaadeldakui ellipsoidi pinna l6ikamisel telge ldbiva tasandiga erijuhtu(joon.5.7,c). fioonisela) saadaksep66rdpinna meridiaan. P66rdparaboloid tekib parabooli p66rlemisel K6ige sagedamini kohtame praktikas sirge UmberomasUmmeetriatelje fioon.5.7,c). moodustajagap6ordpindu pd6rdsilindrit ja p66rdkoonust. Neid pindu saab tekitada ja telje kaldl6ikaja vastavalttelje paralleelsirge p66ramisega0mber selle telje. On aga Joon.5.7 25 Uhekattelinep66rdhUperboloidtekibhriperbooli iuhtioontp ja jaab paralleelseksantud sihi- p66rlemisel0mberkaastelje(joon.5.7,e). sirgeqas fioon.5.8,a). Kuijuhtjooneks on teist jdrkujoon, siis on tegemistteistjdrku silindriga Kahekattelinep66rdh0perboloidtekib h0per- (elliptiline,
Qkesk = 2×FSn /60 = F R n / 15. = Qmax/Qkesk. = [( D2 )/4× R(n/30)] / [( D2 )/4] × Rn / 15] = /2 = = 1,57. 3-kordse tegevusega pump koosneb kolmest ühekordse tegevusega Küsimus 7. Staatilise rõhu pumpade karakteristikud, rõhu ja jõudluse reguleerimine. Kolbpumba karakteristik : Kolbpumba teoreetiline tootlikkus (Qteor) ja tõstekõrgus (Hteor) pole omavahel seotud. Teoreetiline survekarakteristik H1,2(teor) = f(Q) on ordinaatteljega paralleelsirge (joon. 13). Reaalsel pumbal rõhu suurenemisel lekked pumba sees suurenevad, mahuline kasutegur väheneb ja vooluhulga kõver kaldub ordinaattelje suunas (H1,2 (teg) ). Pumba tootlikkus oleneb pumba pöörete arvust (n). Pumba veovõlli pöörete arvu suurendamisel suureneb tema minutitootlikkus, lekete suurus aga oluliselt ei muutu. Kolbpumba pöörete arvu muutusega n1- n2 le (joon. 13), muutub tootlikkus proportsionaalselt pöörete arvu muutumisega, H1,2(teg) karaktristikud
annaabi.ee 
