Aasta hiljem on sama autor koos Endel Rähniga väitnud, et tegemist on mandriluidetega, mis kujunesid Hilis-Dryase ja Pre-Boreaali (umbes 9000 – 11 000 aastat tagasi) algul Väike-Peipsi ajal valitsevate lääne- ja loodetuulte mõjul kohapealsest materjalist. Mandriluidete kasuks räägib ka asjaolu, et kriivade orientatsioon ei jälgi veetaseme alanemise aegset Peipsi rannajoont. Kuna luidete alt on leitud jääjärvesetteid, tõlgendavad Anto Raukas ja Galina Hütt kriivasid kui paralleelsetesse liustiku pikilõhedesse kujunenud limnomõhnu, mis pärast jää lõplikku sulamist luitestusid. Siiski põhineb limnomõhnade teooria vaid üksikutel puurimistel ning pole välistatud ka teiste protsesside, eelkõige Peipsi luitestunud rannavallide osaline toime kriivade tekkes (Eesti Loodus, 2008). Kasutatud kirjandus Eesti Loodus, 2008. Pae, Taavi; Roose, Antti; Aasa, Anto 2010. Alutaguse kriivad: kas tuulest tehtud? – Eesti Loodus 61 (4): 20–23. Matkaklubi, 2011
Selle nn liigketta ülesanne on töödelda eesmiste patareide lahkala (puuteala). Paljudel randaalidel on tagasektsiooni äärmised kettad väiksema läbimõõduga, millega tagatakse naaberläbimite (töökäikude) puuteala sujuvus. Patareide arv randaalil on 2...12, töönurk reguleeritav piirides 10...27°. 5 Nüüdisajal on hakatud kujundama randaale, mille kettad on paigutatud paralleelsetesse ridadesse, kusjuures iga ketas on individuaalse vannase abil kinnitatud raamitala külge ja varustatud kummileevendiga. Sellist võib nimetada II-kontuurskeemiga randaaliks. 16. Mullaharimisäkete ülesanne, agronõuded ja liigitus. Mullaharimisäkke on mulla pinnakihi (3...4 cm) lausharimise masin. On ka reasharimisäkkeid, ent need kuuluvad taimehooldusmasinate rühma ja käsitletakse eri osas. Osa lausharimisäkkeid on kasutatavad nii külvieelsel mullaharimisel kui ka
annaabi.ee 
