Samal ajal kui tüdruk astub samm-haaval lähemale maniaki seatud püünisele, näidatakse, kuidas tema ema seab lauale õhtusöögitaldrikuid ja pere istub söögilauas. Susie koht on tühi. Visuaalsed efektid ja värvid toetavad süzee arengut kogu filmi kestel. Kui tüdruk sammub vastu saatuslikule hetkele, on tema rõivad värvilised, kogu ümbritsev põld aga hall, justkui surnud. Filmi arenedes näeme tegevuspaiku kahes paralleelmaailmas. Kui tüdruk püüab jõuda veel elusana kokku lepitud kohtamisele, vajub ta justkui sohu, sest tal pole tagasiteed elavate maailma. Kui meeleheites isa pillub puruks koos tütrega meisterdatud suveniirpudeleid, puhkeb torm ka Susie maailmas. Isaga on tüdrukul eriline side ta annab isale teispoolsusest teada, kes on tema tapja. Isaga samaaegselt hoiab ta peos mõrtsuka aias kavasvat roosiõit. Kui isa ilmutab tütre viimased fotod, vaatab neid ka Susie, kuid tema maailmas on
Kindlasti ei ole raha peamine tee õnneni, aga see aitab rahulolu tekkele märgatavalt kaasa. Samas, koos raha tekkega tekib ka korruptsioon, ning kaob õiglus, mis on igapäeva elu lahutamatu osa. Õiglust saab määratleda mitmeti, aga selge on see, et ilma õigluseta ükski riik ei toimiks, sest just nimelt tänu õiglusele on meie riigis usaldus. Kas saatus on meie endi teha või olenemata tehtud otsustest juhtub kõik nii, nagu ette määratud? Kas kusagil paralleelmaailmas on kogu meie saatus kirja pandud? Kes on seljuhul selle kirja pannud? Ma olen veel liiga noor, et teha järeldusi, kuid seniste elatud aastate jooksul tundub, et kõik on meie endi teha, lihtsalt ühel on rohkem pealehakkamist kui teisel. Ning seetõttu on kõik teed avatud igaühele, lihtsalt tuleb osata asju võtta õiglaselt mõõduka mehisuse, tarkusega ning kirega, sest nii saavutatakse õiglus ja vabadus, aga mis kõge tähtsam
rahvusvahelise õiguse järgi talle ei kuulu, ent õigluse poolest pidanuks talle ikkagi kuuluma. Viimasel ajal on nii Moskva kui Brüssel tõdenud, et - 41 - elatud on kogu postsovietliku perioodi otsekui paralleelmaailmades, kus kehtivad erinevad reeglid ja erinevad arusaamad ühtedest ja samadest sündmustest. Vaja oleks siin jõuda ühistele seisukohtadele ja ühistele arusaamistele. Ent kui Lääs näeb Moskvat oma paralleelmaailmas ründajana, siis Moskva vastupidiselt peab end Lääne ees kaitsja-rollis olijaks. Lääne soovide kohaselt on Moskva nõustunud Saksamaa Ida ja Lääne osade ühendamisega, Balti riikide NATO-sse minekuga, Varssavi Pakti laialisaatmisega, Kesk-Aasia riikidesse USA baaside paigutamisega ja palju muuga. Nüüd olevat Lääs oma soovidega Moskva “punasel joonel”, kust kaugemale ei saavat Venemaa enam järeleandmistega minna. Tänaseks olla NATO isegi Moskva seletustest aru saanud ega
annaabi.ee 
