Ohutuspiir ohtliku ala ümber peab olema selline, et laeva iga osa ka kõige halvemal juhul ei puudutaks ohuobjekti. Faktorid mida tuleb arvesse sellise piiri määramisel on järgmised: laeva mõõtmed kasutusel olevad navigatsioonisüsteemide täpsused looded ja hoovused laeva manööverdamis-omadused Ohupiirid tuleb määrata nii, et neid oleks võimalik kiiresti ja kergelt kontrollida ning nad peavad olema seotud kasutatava navigatsioonisüsteemiga (ohupeiling, paralleelindeksid või muu lihtsalt kontrollitav moodus). Ohutuspiir näitab, kui kaugele võib laev ettenähtud kursist kõrvale kalduda. Ohutuse piiri kriteeriumiks võib lugeda seda, kui jääb sügavusele süvis +20%, kuid igas konkreetses olukorras võib kliirens olla ka suurem kui +20%, lähtudes sellest, et: sügavus uuringud on aegunud või ebatäpsed olukorras, kus laev rullab või õõtsub pikisuunas kui laeva süvis võib olenevalt laeva kiirusest suureneda. Ohutu vesi
Ohutuspiir ohtliku ala ümber peab olema selline, et laeva iga osa ka kõige halvemal juhul ei puudutaks ohuobjekti. Faktorid mida tuleb arvesse sellise piiri määramisel on järgmised: laeva mõõtmed kasutusel olevad navigatsioonisüsteemide täpsused looded ja hoovused laeva manööverdamis-omadused Ohupiirid tuleb määrata nii, et neid oleks võimalik kiiresti ja kergelt kontrollida ning nad peavad olema seotud kasutatava navigatsioonisüsteemiga (ohupeiling, paralleelindeksid või muu lihtsalt kontrollitav moodus). Ohutuspiir näitab, kui kaugele võib laev ettenähtud kursist kõrvale kalduda. Ohutuse piiri kriteeriumiks võib lugeda seda, kui jääb sügavusele süvis +20%, kuid igas konkreetses olukorras võib kliirens olla ka suurem kui +20%, lähtudes sellest, et: sügavus uuringud on aegunud või ebatäpsed olukorras, kus laev rullab või õõtsub pikisuunas kui laeva süvis võib olenevalt laeva kiirusest suureneda. Ohutu vesi
annaabi.ee 
