Ekraaniga paralleelse sirglõigu projektsioon võrdub sirglõigu enesega. Järelikult on vaja üldasendiline sirglõik pöörata ekraaniga paralleelseks. Selleks võetakse pöördeteljeks põhiekraani ristsirge t läbi sirglõigu ühe otspunkti A. Seega punkt A jääb pööramisel paigale, punkt B liigub aga mööda horisontaalset ringjoont. Pööramine lõpetatakse siis, kui sirglõik on frontaalne, see tähendab esiekraaniga paralleelne. Selle seisu tunnuseks on sirglõigu pealtvaate paralleelasend x-telje suhtes. Sirglõigu AB originaalpikkust esindab selel 17 uus eestvaade A'' B ''. 17 Sele 17. Lõigu originaalpikkuse leidmine lõigu projekt- sioonide järgi Eeskiri sirglõigu originaalpikkuse leidmiseks: sirglõigu originaalpikkus võrdub hüpotenuusiga täisnurkses kolmnurgas, mille üheks kaatetiks on sirglõigu pealtvaate pikkus, teiseks kaatetiks aga sirglõigu otspunktide põhikvootide vahe.
Algul sooritatakse pööret mäe poole, seejärel otselaskumiselt, lõpuks korduvalt põhilaskumiselt teisele põikilaskumisele. Järgneb pöörete sooritamine seeriana vabasõidul, küllaldase vilumuse omandamise järel nõlvale pandud okste, siis väravate vahel. Tüüpilised vead: - Keharaskuse puudulik ülekandmine, poolsahkasendit ei lõpetata (ei teki suuskade paralleelasendit). - Nõrk kergendus, liiga aeglane pöördesseminek. - Pöördesisene suusk jääb taha, paralleelasend on liia lai. 3.8.5.2. Paralleelpööre. Toimub algusest lõpuni kitsas, paralleelsete suuskadega asendis. Pöördesse minnaksemaktiivselt kergenduselt, pöörde lõpetatakse passiivse kergendusega. Joonis. Paralleelpööre slaalomsuuskadel. Paralleelpöördega saab kiiresti suunda muuta. Seda kasutatakse palju mäesuusatamises, hea koordinatsiooni ja vilumise korral ka murdmaasuusatamises. Paralleelpöördel kasutatav kehaasend on paljus sarnane põikilaskumisasendile:
annaabi.ee 
