Suure hulga kordusmõõtmiste puhul võrdub nende algebraline summa nulliga. Järelikult saab juhuslike vigade mõju vähendada rohkete kordus- mõõtmistega. Parallaktiline viga tekib kui mõõdetav objekt ei ole vahetus kokkupuutes mõõtevahendiga, vaid ta projekteeritakse silmaga mõõtevahendi skaalale. Sel juhul oleneb lugemi suurus silma asendist. Parallaks on vaatlusobjekti asukoha näiv muutus, mida põhjustab vaatleja silma asukoha muutumine. Parallaktilise vea vältimiseks tuleb võtta lugem nii, et vaatesiht oleks risti mõõteskaalaga. Sellist vaatlust hõlbustab mõõtevahendi peegelskaala. Skaalalt lugemi võtmisel peab silm asetsema sirgel, mis läbib objekti otspunkti ja tema kujutist peegelskaalal. Arvude esitamine Maa mass on 5 980 000 000 000 000 000 000 000 kg ehk 5,981024 kg Prootoni läbimõõt on 0,000 000 000 000 001 m ehk 10 15 m Mugav on suuri ja väikesi arve esitada 10 astmetena.
t. suurringide kaartelõigud. Väikeringide kõrgusringi ja paralleeli vastavad kaarelõigud on koosinus-sõltuvuses kõrgusest h ja deklinatsioonist , seepärast siis KS = Acosh ja SS1 = t cos. h on vertikaali, s.t. suurringi, kaareosa ja läheb kolmnurka tervelt. Segavaks elemendiks on taevakeha asendi S juures asuv nurk, kuna me selle väärtust ei tea. Kui aga vaadelda elementaarkolmnurka koos polaarkolmnurgaga ZPNS näeme, et segav elementaarkolmnurga nurk on võrdne polaarkolmnurga parallaktilise nurgaga q , mille väärtust saame tuntud elementide kaudu väljendada. Väljendame elementaarkolmnurgast h sin q = ja h = sin q cos t *) t cos Polaarkolmnurgast saame sin q sin A = ja sin q cos = sin A cos cos cos Et ebamugavast nurgast q lahti saada, asendame esimeses h valemis*)
annaabi.ee 
