Punkti kiirendus iseloomustab punkti kiiruse muutumist aja vältel. Kõrgjooneline kordinaat ehk loomulik kordinaat Kiirendusvektor on alati suunatud trajektoori nõgususe poole. Ühtlaselt muutuvaks nim. punkti sellist liikumist, mille puhul puutekiirenduse moodul on konstantne(jääv). Rööpliikuminekeha selline liikumine, mille puhul iga kehaga muutumatult seotud sirge jääb liikumise kestel algsihiga paraleelseks. Pöörleminejäiga keha selline liikumine,mille puhul mingi kehaga muutumatult seotud sirge jääb muutumatuks. Liikumatut sirget nim. pöörlemisteljeks. Vektoriaalset suurust nim. punkti keskmiseks kiiruseks ajavahemikus t. Ühtlaselt muutuv pöörleminekeha selline pöörlemine, mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne( = constant.) Ühtlane pöörleminekeha selline pöörlemine,mille puhul keha nurkkiirendus on konstantne(W=constant.) vkiirus(m/sek) taeg akiirendus
Jooks läheb oluliselt lihtsamaks, kui hüppeliigesest kallutada keha ettepoole. Edasi liikumine toimub puusast Keha sirgjoonelist liikumist segavaid liigutusi ei esine - Ei ole paremale- vasakule kõikumisi ega liiga hüplevat liikumist Sammupikkus Sääreluu ja vertikaaltelje vaheline nurk, hetkel kui jalg puudutab maad, peab olema minimaalne Ära tõsta varbaid! - Hüppeliiges jääb vahetult enne toefaasi maaga paraleelseks. Pigem sammusagedus tihedamaks kui samm pikemaks! Treening meetodid: Pikamaajooksude arengut on mõjutanud mitme tippjooksja treeningumeetodid. Paavo Nurmi jooksis kaks korda päevas pikka maad (talvel suusatas) ning tegi kordusjookse lühimaa distantsidel. Gunder Hägg leiutas sõidumängu (fartlek), mis koosnes vahelduvas tempos maastikujooksudest. Emil Zátopek kasutas intervallimeetodit, joostes näiteks 60 korda 400 meetrit
( 1m/s- liikumiskiirus). Aeg pole siiski absoluutne ehk kõigi vaatlejate jaoks ühtemoodi toimuv. Erinevates olukordades tuleb kasutada aja erinevaid mudeleid. 19.Selgita liikumise üldmudeleid – kulgemine, pöörlemine, kuju muutumine, võnkumine ja laine; oska nimetada iga liikumisliigi olulisi erisusi. Liikumist nim. keha asukoha muutust ajas teiste kehade suhtes. Liikumine on suhteleine. * Kulgemine- selline liikumine,mille puhul jääb keha kogu liikumise vältel oma algsihiga paraleelseks. - õmblusmasina nõel * Pöörlemine- selline liikumine, mille korral liiguvad keha punktid mööda erineva läbimõõduga ringjooni ümber ühise pöörlemistelje- magnetofión, auto ratas. * Kuju muutmine- deformatsioon- kui keha punktid muudavad oma vastastikkust asendit.- pesu väänamine. * Mahu muutmine- kui keha paisub või tõmbub kokku kõikides suundades ühteviisi- tühjenev õhupall. * Võnkumine- perioodiliselt korduv tegevus- ämbris loksuv vesi.
piisava arengu juures võimalik paljuneda, sest informatsioonil põhinev kommunikatsioon, on läbi vaimu eksistentsi ühendatud. Alles mis muudab teadmiste aprioorsuse eespool inimese sarnased robotid on võimelised öeldult komplitseerituks, seega eelnev paljunema siis, kui tarkvara ja riistvara on kinnitab põhiteesi L, E, I ja K isikute vaimu paralleelne või sidus. seoste õigsust. (Paraleelseks saab nimetada riistvara ja P-zombid tarkvara lahknevusel põhinevat Kasutan elus ja surnud inimese vaimu arvutisüsteemi, ja sidusaks näiteks eksistentsi ja teise isiku vaimu teadmise nanorobotitel ehk osadel põhinevat robootika
annaabi.ee 
