leidub naha pindmises kihis, veresoonte ja seedekanali sisepindadel ning limaskestadel. Veresoonte sisepinna epiteeli nim endoteeliks. Näärmeepiteel on välis- ja sisenõrenäärmetes ning selle ülesanne on eristada mitmesuguseid organismile vajalikke nõresid, nt lima rasu, higi ja hormoone. 2. Lihaskoed Silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude 3. Sidekide 4. Närvikude Rakud saadavad signaale lähedale ja kaugele Parakriine signaliseerimine*- signaalained mõjutavad lähemaid rakke Endokriine signaliseerime- signaalilained mõjutavad vereringe vahendusel kaugemaid rakke. Hormoonid*- sisenõrenäärmetest verre erituvad signaalained, mis mõjutavad vaid kindla sihtmärkrakke. 3.2Inimese närvisüsteemi üldine ehitus ja talitlus Neuraalne regulatsioon- organismi talitluse reguleerimine närvide talitusel. Närvisüsteem reguleerib organismi talitlust Närvisüsteem jagatakse kaheks: 1
· Toime realiseerimiseks vVajalik seostumine reseptoriga. · Hormoonide süntees ja mõju allutatakse mitme kordsele kontrollile. Hormoonide jaotus: Olemuse alusel 1. peptiidhormoonid nt. Kasvuhormoon 2. valkhormoonid nt. Insuliin 3. steroidhormoonid 4. aminohapete teisendid nt. Adrenaliin Toimetüübi lähtumisest 5. endokriine toime, nt: hormoon eritub biovedelike verre. 6. neurokriine toime, nt: hormooni sünteesib närvirakk ja see mõjutab teisi rakke. 7. parakriine toime, nt: hormooni sünteesib keharakk ja see mõjutab naaber rakke(koehormoonid). 8. Autokriinne, nt: rakk sünteesib ise hormooni ja see mõjutab teda iseennast. Sisenõrenäärmete jaotus inimeses On olemas: 1. puhtatüübilised, ainult hormoone · ajuripats sünteesib kasvuhormoone · käbikeha ajus, sünteesib melatoniini · kilpnääre sünteesib erinevaid türeoidhormoone, mis mõjutavad, kiirendavad ainevahetust.
annaabi.ee 
