Kuid millise koostisega, temperatuur, rõhk, tihedus, niiskusesisaldus, tahke aine sisaldus, mikroorganismide sisaldus, milliste väljade mõjusfääris... Ja veel sügavamale sisusse kaevudes näeme, et kui pealtnäha on kõik korras, on hapniku molekulitasemel lisavõime muuta keskkond kas soodsaks või mitte. Hämmastavalt väikese muutusega võib muuta palju. Peaaegu kõik. Toaõhust rääkides tarvitatakse mõistet sisekliima, mis jaguneb omakorda kolmeks alamõisteks: mikrokliima, parakliima ja elektrokliima. Mikrokliima on siiski seadusaktidega reglementeeritud. Elukeskkonnana peetakse normaalseks mikrokliimat, mille temperatuur on 20- 21°C, suhteline niiskus 4060% (soovitavalt vähemalt 50%), selle liikumiskiirus on väiksem kui 0,1 m/s, selles levib soojuskiirgust normi piires 30W/m². Parakliima all mõeldakse (para kaasnev, juures) muude tingimustega kaasnevat elektromehhaanilise lainetuse keskkonda, õhu saastatust,
Veergude pealkirjad peavad paiknema veeru keskel ja rõhutatult (Bold). Ülekanderiba numbrite kõrgus peab olema 12 punkti. Tabelisse kantakse ühikud koos parameetriga. Üldreeglina ühikuid ilma parameetrita tabelisse ei kanta. Ühikuid ei kanta tabelisse siis, kui need on tekstis enne tabelit koos parameetritega selgitatud. 22 Näide tabelist (Tabel 3.2) Tabel 3.2. Parakliima hindamise tulemused Parameeter Hinnang % Hinnang Märkus 1 2 3 4 2. Parakliima 2.1. Valgustatus 74,00±0,88 hea 2.1.1.Üldvalgustus 62,67±2,52 pigem rahuldav 2.1.2.Kohtvalgustus 83,67±3,21 väga hea 2.1.3.Valgustus 75,67±8,14 pigem väga hea
annaabi.ee 
