kolmsusest") põletamisele. Abélard määrati elama Püha Medarduse kloostrisse. Elu kloostris muutus aga Abélardi jaoks kannatamatuks ning tal lubati lahkuda. Hilisem elu Eraldatud kohta Nogent-sur-Seine'i lähedale ehitas Pierre Abélard kõrtest ja pilliroost onni ning hakkas eremiidiks. Kui sellest kuuldi, hakkasid Pariisi õpilased Abélardi juurde kogunema ning peagi oli teda ümbritsev maa kaetud telkide ja onnidega. Kui ta uuesti õpetama asus, leidis ta lohutust ja rajas oma Parakleedi (Püha Vaimu) kloostri. Kartes aga taas tagakiusamisi, jättis ta Parakleedi kloostri ning veetis kümme aastat oma elust Saint-Gildas- de-Rhuys'i kloostri eesistujana. Samal ajal sai ta aga Héloise'i määrata uue nunnade asutuse juhiks Parakleedis. Mõne aja möödudes kirjutas Pierre Abélard oma kuulsa Historia Calamitatum'i. Varajastes 1130-ndates koostasid nad koos oma armastuskirjade kollektsiooni. 1135. aastal Abélard läks Mont-Sainte-Geneviève'i taas õpetama
See läheb pisut kaugemale kristlikust mõttest Jaakobuse kirjas, kus soovitatakse meid tabavaid kiusatusi ,,pidada lausa rõõmuks", kuna need teevad meid kannatlikuks (Jk 1:2jj,12jj). Jungi mõtte järgi peaksime lausa rõõmuks pidama ka Kiusajat ennast, sest kes muidu meile kiusatusi saadaks ja tugevaks teeks? Jälle tuleb mängu Jungi teoloogia mille kohaselt Jumal olevat nelisus, mille üheks komponendiks on Lutsifer. Jung selgitab, et peale Kristuse ülesvõtmist saatis Jumal Parakleedi - Püha Vaimu, et jätkuvalt inkarneeruda paljudes inimestes. Kuna inimene on patune ja sisaldab pimedust, siis on Jumal Parakeedi läbi lähemal tegelikule inimesele, kui ta seda oli Pojas, kes erinevalt inimesest on patuta. Püha Vaim Jungi käsitluses kujutab enesest heegellikku sünteesi Pojast (tees) ja Lutsifer (antitees). Nii sisaldub siis inimeses, kes on Parakleedi vastu võtnud, Jumala ,,päikseline" külg kui üks ,,pool sillast" ja Jumala Vari ehk Lutsifer kui teine ,,pool sillast
annaabi.ee 
