Kestva tsingivaeguse korral loomad lahjuvad, esineb jäsemete toruluude kasvuhäireid; jäsemete lühenemine, kääbuskasv. Spetsiifilisteks tsingivaeguse sümptomiteks on naha ainevahetuse häireid (parakeratoos), mida esineb sagedamini sigadel: naha pinnale (alul reite sisekülgedele, edasi jalgadele, alakehale, kaela piirkonda) tekivad mõne millimeetrise läbimõõduga ketendavad kuivad korbad (iseloomulik on just kuivade korpade teke, mis kattuvad sarvestunud koorikuga). Parakeratoosi põevad sead sagedamini siis, kui neid söödetakse kaltsiumirikaste kuivsöödasegudega. Söödale vee lisamine parandab tunduvalt tsingi imendumist. Tsingiliig Praktikas on tsingi ülesöötmisest põhjustatud toksikoosid vähetõenäolised, kuna loomad taluvad pikema perioodi jooksul suuri tsingikoguseid. Tsingi taluvus piirmääraks veistele on antud 500, sigadele isegi 1000 mg/kg sööda kuivaine kohta.
Taimedes on keskmiselt 10 x rohkem Mg, kui loomad vajavad. Mg moodustab ammoniaagiga seedetraktis Mg- soolasid. Mg on vaja kehas kontraktsioonide juures. Mg puudus põhjustab kõige sagedamini karjamaatetaaniat (ioniseerub halvasti proteiinirikastes söötades, nagu värske rohi ja silo). 21 KALAKASVATUSE ERIALA Tsink tsingi puudus põhjustab kõige sagedamini noorsigadel parakeratoosi, eriti kui sääta sigu Ca rikka söödaga. Tsingi tähtsus organismis avaldub A-vitamiini ainevahetuse kaudu. Tsink on oluline ensüümide aktivaator, selle kaudu osaleb glükolüüsili ja trikarboonhapete tsüklis. Raud osaleb hemoglobiini koostises gaaside ainevahetuses. Ta on ainuke mineraalelemenet, mida loomsed endogeenselt ei väljuta. Raud on organismi valkude koostises. Praktikas tuleb Fe puudust ette vaid noorloomadel, siis kui on aktiivne verelooma.
annaabi.ee 
