haridusest) 4. Praktiliste vajaduste rahuldamiseks Enamust igapäevaseid vajadusi on võimatu rahuldada ilma teistega suhtlemata. Suutmatus oma vajadusi selgelt ja tõhusalt teistele väljendada on meile igasuguste eesmärkide saavutamisel takistuseks. Inimene vajab inimest! Sõnaline ehk verbaalne ehk keeleline suhtlemine käsitleb igasugust kõnet, mis toimub alati koos parakeeleliste teadetega (hääletoon, kõne tämber, tempo, valjus, rõhutamine, pausid, kõne katkestused jms.). Tegelikult kuulub sõnalise suhtlemise valdkonda ka kirjalik suhtlemine, mida siinses suhtlemiskontekstis käsitletakse suhteliselt vähe VÄÄRARUSAAMAD SUHTLEMISEST Väärarusaamade tundmine ja nende vältimine annavad võimaluse isiklikke muresid vähendada. 1. Mida rohkem suhtlen, seda parem Ebapiisav suhtlemine võib probleeme tekitada, aga liigne suhtlemine tekitab neid kindlasti!
suhtlusvariantide vahel. Kerge on näha, et me väljendame sama asja ka sama registri sees ja isegi samas tekstis mitmel eri viisil. Näiteks kasutame mõnes lauses nud- ja mõnes nd- kesksõna vormi (teinud teind). See näitab, et lisaks situatiivsetele ja kasutajakesksetele teguritele on olemas ka muud mõjurid, mis panevad valima ühte või teist varianti. Sellised olulised mõjurid jagunevad kahte rühma. Esimene rühm on seotud kõne foneetiliste, prosoodiliste ja parakeeleliste omadustega. Kõneleja valikuid mõjutavad nt mingile üksusele eelnevad ja/võijärgnevad häälikud, kõnerütm, tempo jms. Nii on leitud, et suulises keeles mõjutab -nud ja -nd vahelist valikut haridus jms) ja staatust, häid ja halbu loomujooni jne. Teise otsa jääb suhtlus poolte vahel, kes teineteise kohta peaaegu midagi ei tea. See on tavaline kirjalikus suhtluses. Aga ka suulises suhtluses võin nt kuulata X riigi raadiost kellegi juttu
annaabi.ee 
