oli öelnud et õige mees peab teenima 100 rubla kuus ja saama lõunast õhtule. Selle peale oli Indrek mõelnud ja plaaninud õppida koduõpetajaks. Ta juba oligi hakanud tublisti õppima, kuid siis kutsuti ootamatult Indrekut Vaarmannide juurde sünnipäeva peole. Sellest sai Indrek jällegi rõõmsaks ja tantsis seal Molliga, kuid see ei maandanud tema õnne ja ta tantsis ka Tiinaga, hoides teda õhus. Kuid just sellel kõige parajamal hetkel sadas sinna sisse härra Maurus koos Tigapuu ja veel mõne õpilasega. Nimelt oli kooli uksetaga kella helistamas käinud peo paar tüdrukut, kes kinni püüti. Härra Maurus küsitles seal kõik üle ja seal hulgas ka Indreku. Arusaades et seal oli tavaline sünnipäeva pidu, lahkus härra Maurus. Peale seda hakati Indreku kallal nokkima ja ka Molli rääkis Indrekuga, et tegelt ei ole tal plaanis Indrekule mehele minna jne. Indrek ei osanud selle
kevadel jällegi siinsamas, siis võib-olla ei taha ta aasta pärast tänavustest tõdedest enam midagi teada. Muidugi, kui pettunud tõeapostlid oleksid paremini järele mõelnud, siis oleksid nad ilma suurema vaevata mõistnud, et pole kuigi suurt kahju tõdedest, mis pole kõlvulikud enam aasta pärast, aga seda mõtet ei mõelnud keegi. Sellepärast võis Vellemaa täie õigusega öelda: ,,Ei märgand teine ka paar tundi varem või hiljem surra, just sel kõige parajamal silmapilgul." ,,Üleüldse on surm üks rumal asi," arvas teine. Aga Indreku meelest oli surm väga imelik asi, kui ta mõtles, kuis ta täna oli tulnud. Tema oli vististi ainuke, kes oli kuulnud surma jalaastumisi juba mõni tund varem, aga ta polnud siis teadnud, et surm astub nõnda. Nimelt ta oli täna Voitinskiga saunas käinud ja seal teda ennast ja tema kehakatteid peo tarvis puhastanud. Ta oli talitanud, nagu juba palju kordi varemalt, aga
annaabi.ee 
