Ludwig Wittgenstein ,,Tõsikindlusest" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet
Meie riigis on ka võimalik madalama õppemaksuga või tasuta õppimine. Paljudes riikides peab tohutu summa välja käima õppimise eest. Meie riigis on keskharidus tasuta ja kui saada kõrgkoolis või ülikoolis eelarvelisele kohale ei pea me ka midagi maksma. Halvimal juhul me tasuta kohale ei saa ja siis peame ikka kopsaka summa väljakäima selleks, et haridus omandada. Eesti Vabariigi kodanik saab kõiki oma kohustusi ja õigusi lugeda Põhiseadusest, kus on kõik paragrahvidena välja toodud. Põhiseadust saavad muidugi ka lugeda meie riigi vene keelt kõnelevad inimesed, kelle jaoks see ümbertõlgitud on. Igaüks meist peaks põhiseadusi mõistma ja teadma. Õigusi on meil rohkem väljatoodud kui kohustusi, kuid kohustused on enamtähtsad. Eesti riik toetab ka vähesel määral inimesi, mida iga riik ei tee. Eakad inimesed saavad pensioni, lapsed saavad lasteraha, töötud saavad töötukassalt hüvitist, haiged , kes mingil
loetelusid. Mõlemad peatükid on jaotatud omakorda kolmeks alapeatükiks. 1. ASJAAJAMISKORRAD 1.1 Konguta Kooli asjaajamiskord Konguta Kooli asjaajamiskord jõustus 31.08.2011 Konguta Kooli juhataja käskkirjaga. Kõik nõutud punktid ,,Asjaajamiskorra ühtsed alused" 1. peatüki § 4 alusel on välja toodud, kuid minu hinnangul on need üsna pealiskaudsed. Võiks arvata, et kohati on asjaajamiskord pigem formaalne. Kooli asjaajamiskord on üles ehitatud paragrahvidena, järjekord ja sõnastus on sarnane eelnevalt mainitud määruse paragrahvile. Asjaajamiskord koosneb 6. leheküljest ja 14. peatükist). Esimene paragrahv on ülevaatlikult üldsätted, kus on võimalik tuvastada, mis informatsiooni dokument täpsemalt sisaldab. Asjajamisperiood on üks õppeaasta (1. september- 31. august). Põhjalikult on välja toodud dokumendi kohustuslikud rekvisiidid ning lisarekvisiidid ning muu dokumentide vormistamisega seotud informatsioon
rajajate hulka. "Loogilis-filosoofiline traktaat" on filosoof Ludwig Wittgensteini ainus eluajal ilmunud filosoofiline raamat (temalt ilmus veel kaks filosoofilist artiklit ja sõnaraamat rahvakoolidele. ,,Tõsikindlus" Antud teos koosneb filosoof Wittgensteini, kes tegeles Moore'i ,,terve mõistuse kaitsega", kirjapanekutest, mis pole mingil viisil ümber töötatud. Märkmed jagunevad nelja ossa ja kirjutised ise on lugejatele toodud paragrahvidena. Wittgensteini peamiseks teemaks on leida tõde ning ta filosofeerib selle ümber. Lauseid saab omavahel võrrelda ning kui ei leidu vastuolu, siis peetakse seda tihtipeale tõeseks. Wittgenstein 19 läheb aga tõe uurimisega sügavamale. Ta väidab, et igat lauset saab teistest tuletada, aga tekib ka probleem- kuidas me teame, et esimene lause on kindel? Igal lausel ning teadmisel peab olema tõestus. Samuti otsib filosoof lause ,,ma tean" tähendust. mõtet
annaabi.ee 
