,,Kui üks laps lööb teist, siis me peame teda kiusajaks. Kui nooruk klaarib arveid rusikaid kasutades, siis me peame teda pätiks. Kui seesama nooruk võtab naise ja avaldab talle ,,armastust" teda lüües, siis peetakse teda vägivallatsejaks. Aga kui sellest samast noorukist saab lapsevanem ja ta kasutab oma lapse kasvatamisel karistamist, siis peetakse seda sageli normaalseks." ( Mari-Liis, 2017). Lugedes lastekaitseseadust, siis on paragraafina välja toodud järgmine lõik: § 24. Lapse väärkohtlemise keeld, mis keelab kasutada füüsilist vägivalda lapse karistamise eesmärgil (Riigiteataja, 2016). See paragraaf või keeld on paljudele vastuoluline, kuna minu arvates paljud arvavad, et kuna neid kasvatati vitsaga siis oleks õige seda teha ka tänapäeval. Paraku on tänapäeva ühiskond teine. Kasvatades last vitsaga tundub see tema jaoks õige ning võib seda rakendada ka
esile konkreetseid numbrilise fakte, mis on kogutud erinevate uuringute käigus. Lugejatele mõjuvad faktid enamasti efektiivselt ja loovad usaldust uudise vastu. See eest arvamuse esimestelt ridadelt võib lugeda: ,,Näiteks on mitmest suust kuulda, et Eestis on puudus IT- meestest ja kohe oleks vaja 1000 spetsialisti," mis võib tekitada lugejas umbusaldusliku tunde arvamuse suhtes. - Formaalsus · Uudise puhul on teksti formaalsus kindlalt paika pandud. Iga uus mõte algab uue paragraafina, kus juures arvamuses on vormistamise stiil palju vabam ja kindlad reeglid teksti kujundamise osas puuduvad. - Sarnasused - otstarve · Mõlemal juhul, nii arvamuse kui ka uudise puhul on eesmärk edastada informatsiooni. Kas siis oma isiklike arvamuste või uurimuste põhjal kogutud andmete edastamine, kuid siiski toimub mõlemal puhul mingisugune informatsiooni käsitlemine ja edastamine. - stiil · Infoallikaid saab jaotada suulisteks ja kirjalikeks. Nii arvamus kui ka uudis kuuluvad
annaabi.ee 
