tunne kunstist kui millestki ligipääsetavast, võrdsest partnerist, huviväärsest ja elamusi pakkuvast. Austus kultuuripärandi ja vaimse töö vastu peaks tuginema kunsti kui ühiskonna vajaliku osa tajumisele, mitte eelhoiakuna loodud tingimusteta respekti nõudele. Milline on õpetaja roll pildianalüüsi juures? Õpetaja peamine roll on olla pildi vaatamise mängu juht, kes annab lähteandmed, sõnastab ülesande ja tunnustab õpilaste tööd. Õpetaja peegeldab, parafraseerib, suunab küsimustega, vajadusel selgitab. Ta peaks vajadusel pakkuma näitlikke mudeleid, kuidas väljendada selgete sõnadega seda, mida näeme. Samas peab õpetaja mõistma, et ühel kujutisel on mitu sõnastusvõimalust. Ta suunab õpilasi sallivusele ja arvamuste paljususe tunnustamisele. Õpilase eneseväljendust tunnustades ja toetades tagab õpetaja selle, et õpilane läheb oma mõttega süvitsi ja kujundab teosest, nähtusest või probleemist isikupärase tervikliku nägemuse.
arvel, maalib visiooni biosfääri ähvardavatest ohtudest, uskudes samas ometigi inimese mõistusesse ja eetilisusesse nende kõrvaldamisel. Too- minga mõtisklused annavad hea ettekujutuse seitsmekümnendate aastate alguse sotsialistliku Eesti intellektuaalsest kliimast ning valitse- nud suhtumistest loodusesse. 264 Kadri Tüür, Timo Maran Keskkonnakaitselisi motiive kohtab ka teiste eesti looduskirjanike töödes, näiteks parafraseerib Fred Jüssi Rachel Carsoni teost "Hääletu kevad", andes sellele oma samanimelises essees poeetilise ja isikliku kogemusega seotud väljenduse. Mitte ühtegi häält. Ei laulurästast, ei vinti. Võsaraat peaks vidistama – ei vidista, nõmmelõoke peaks luilutama – ei luiluta. Kuuleks kirjurähni põristamistki! [---] Nähtavasti on aset leidnud kataklüsm ja olen juhusli- kult sattunud sellest siin metsades säilinud tillukesele saarele. Või on
rõhutatult kirjandusliku või uuendusliku kirjaliku teksti autor keelekasutuse poolest, siis Ehin mõjub maalähedasemalt, maaelumotiivid, lendavad traktorid, mõnusam ja kombatavam. Järgnevates raamatutes hakkab tulema kõrvalehaake sürrealismist. Ei loobu kunagi sürrealismist. Eriti tuntud tsükkel "Kimbuke sinilolli" Lõbusam lugeda kui Laabanit. Hakkas kirjutama ka proosat ja draamat, filmistsenaariume. Ajaviitepeerude raamat parafraseerib Manteuffelit, on omaette kultuuriloo paroodiline ümberkirjutus. Hiljem tegi avalikke esinemisi. Arendas omal kombel edasi häälutuskultuuri. Ehin elas pikka aega Raplas koos Ly Seppeliga. Seppel on oluline nimi selles luulepõlvkonnas. Peaaegu konkurentsitult Rapla parnass. Perekonnast tulnud Kristiina Ehin eesti luulesse. Kui vaadata Seppeli ja Ehini loomingut: esmapilgul jaganud maad ära, üks teeb üht ja teeb teist. Kristiina Ehin Seppelile lähemal