„Clusters, or critical masses of unusual competitive success in particular business areas, are a striking feature of virtually every national, regional, state, and even metropolitan economy, especially in more advanced nations“ (Porter 2000) „Even as old reasons for clustering have diminished in importance with globalization, new influences of clusters on competition have taken on growing importance in an increasingly complex, knowledge-based, and dynamic economy.“ (Porter 2000) Paradoksiaalne nähtus seoses klastritega seisned selles, et klastreid ei saa laiemas majanduspildis mõista kui iseseisvaid üksuseid, klastrid tõestavad mikroökonoomika keskmes, et majandusarenguks on asukoht on äärmiselt oluline. Klastrid loovad „uut mõtlemist“ kohalikul, riiklikul ning globaalsel tasemel majandusarengus, milles rõhutavad vajadust ettevõtete uue rolli järgi, erinevate juhtimisvõimaluste järgi riiklikul
filosoofiale – meie hing on antud vahetult. Aga nii ei saa olla? apertseptsioon – empiiriline ja puhas. Esimene on eneseteadvus, kogemusele toetuv ja sellele saab rakendada suhtelise substantsionaalsuse mõistet, juhindudes aja-skeemist. Mitte analüüsitav isikumõiste, ei saa võtta osadeks. Puhas apertseptsioon on lihtne, aga see pole kogemusest antud ja seega pole olemas sellist objekti. Paratamatu eeldus, mida me peame tegema, aga mis pole siiski kogemuselt antud. Paradoksiaalne järeldus, et „mina“ ka ei tunta eriti; puhast trans „mina“ ehk subjekti ei saa tunda. Subjekt ju mõtleb ja saame selle tuvastada, aga lähemalt ei saa määratleda. Temas kaemus puudub ja seega ei saa substantsi mõistet rakendada. Kas mina on substants või ei ole substants, küsimuse olulisus? Kui Mina saaks käsitleda lihtsubstantsina, mida ei saa osadeks võtta, siis tähendaks see surematuse käsitlust ehk hing oleks surematu.
annaabi.ee 
