sageduste ja intensiivsustega. Testitaval tuleb heli kuulmisel sellele reageerida. Teist tüüpi audiomeeter on kõne audiomeeter. Vahetu kõne (või lindistatud kõne) reprodutseeritakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse ning selle intensiivsust kontrollitakse. MÜRA MUUSIKAS Muusikas on müra paljude löökpillide poolt tekitatud heli Sotsiaalkultuuriliselt tingituna: suhtumine mürasse olnud lääne muusikakultuuris välistav või tauniv. Muusika paradigmamuutus on toonud 20.sajandi lääne nüüdismuusikas kaasa müra teadliku kasutuselevõtu ning estetiseerimise Lubatud müra OSHA standardi järgi : VALJUSE TASEME NÄITED
sageduste ja intensiivsustega. Testitaval tuleb heli kuulmisel sellele reageerida. Teist tüüpi audiomeeter on kõne audiomeeter. Vahetu kõne (või lindistatud kõne) reprodutseeritakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse ning selle intensiivsust kontrollitakse. Müra muusikas Muusikas on müra paljude löökpillide poolt tekitatud heli Sotsiaalkultuuriliselt tingituna: suhtumine mürasse olnud lääne muusikakultuuris välistav või tauniv.Muusika paradigmamuutus on toonud 20.sajandi lääne nüüdismuusikas kaasa müra teadliku kasutuselevõtu ning estetiseerimise
majanduslikud koostoimed, mitmekülgsed transpordivõimalused, väike vaba maa suhe, valdavalt kõva pinnakate jne. Paljud neist omadustest võivad iseloomustada mistahes linna, need on olnud vaikimisi linnaplaneerimisel kasutusel juba mitu sajandit. Kuid ometigi pole nende nö kompaktse linna omaduste pelk olemasolu piisav, et linn oleks jätkusuutlik. Põhjuseks, miks kompaktse linna mudelile pole planeerimises tänini veel alternatiive, võib olla see, et linnaplaneerimises on paradigmamuutus hetkel alles käimas. (Neumann, 2005) Uusurbanistid pakuvad lahenduseks rangelt planeeritud keskkondade rajamist, mis nende sõnul aitab luua kogukonnatunnet (Neumann, 2005). Kuid mitmed teised planeerijad on seadnud kahtluse alla nende ideede teostatavuse (Neumann, 2005). Landeckeri (1996, via Neumann) sõnul üritavad uusurbanistid sarnaselt modernistidele mõjutada inimkäitumist ehitusdisaini kaudu. Durack (2001, via Neumann) väidab, et uusurbanistlikud rangelt reguleeritud
päikese poeg” (1968). 1967. aastal avati „Vanemuise” uus teatrimaja ja Pärnu teatri uus hoone, samuti võeti kümnendi lõpus kasutusele väikesaalid: 1968 Draamateatris ja 1969 Pärnus. See kõik – ka näiteks Noorsooteatri lavastuse „Armas luiskaja” etendamine Kadrioru lossis – tähendas teatriruumi põhimõttelist muutumist-teisenemist ning lõi aluse näitlejate ja vaatajate vahetumaks kontaktiks. 1960. aastate teise poole kultuuris leidis aset üldisem paradigmamuutus ja sellega kaasnes ka põlvkonnavahetus: „Nooruse intensiivne tulek ja omapoolse ajavaimu, suhtumise kaasatoomine väljendus kuuekümnendail aastail kõikidel kunstielu aladel, ulatudes teatrisse luule, muusika ja kujutava kunstiga võrreldes pisut hilinenult” (Kask 1983: 277). Muutustele teatriilmas lõid aga kas otsesema või kaudsema eeltakti mitmed staažikamad lavastajad. Üheks 1960ndate keskpaiga tipplavastuseks oli
annaabi.ee 
