reljeefi- ja maalikunst. Skulptuur Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Reljeefikunst Reljeefid jagunesid Egiptuses kaheks: madal- ja süvendreljeefid Süvendreljeef kontuurid süvendatakse kujudesse. Madalreljeef kujutised tulevad tasapinnast välja. Tihti olid reljeefid eredavärvilised ning vahele pandi ka hieroglüüfe, et need täiendaksid kujutatut. Reljeefikunst Reljeefid katsid templite seinu, sambaid, obeliske, skulptuure ja tarbeesemeid. Valmistati ka seinamaale
5. Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis?- Inimesi kujutati egiptuse pärases poosis-hoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 6. Miks võeti kasutusele kaljuhauad? Milline neist on tuntum?- Kuna püramiidid ei suutnud kaitsta hauakambreid varaste eest tuntuim on Tutanhamoni 7. Mille poolest erinevad lihtrahvakujud vaaraode omadest?- Need on väiksemad tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest tihti puidust ning värvilised 8. Mida tähendavad sõnad polüteism ja monoteism?- Polüteism usutakse mitut jumalat: Monoteism usutakse ühte jumalat 9. Millist jumalat kummardati Ehnatoni ajal ja kuidas muutus vaarao kujutamine sel ajal?-Atonit, Erinevalt varasemast peeti Atoni kehastuseks nüüd kiirgavat päikeseketast Vana-Kreeka 1. Missugused kunstiliigid olid Vana- Kreeka kunstis esikohal?-Maalikunst, tarbekunst ja modelleerimine. 2
· Skulptuurikunstis on kaks erinevat suunda. 1. Vaaraod ja jumalused ranged, suursugused ja üldistatud. Sünge ja üleinimlik toredus.Sfiniksid ja täisfiguurid tardunud, sirges positsioonis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal. Nägudel mängleb võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus.Mõeldud eest vaatamiseks 2. Lihtrahvas ja loomad. Väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti puidust ja värvilised. · Reljeefid kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeef), tihti eredalt värvilised, figuuride vahele lükiti hieroglüüfe. · Pinnakunst üldistamine ja stiliseerimine nagu vabafiguurideski. Võõramaalaste, loomade, lindude, kalade jne individuaalseid iseärasusi anti edasi palju täpsemalt. Värvid ei jäljendanud täpselt loodust, aga olid akunid. Ei püütagi edasi anda
Hieroglüüf on piltkiri, mis koosneb osalt mitmesugustest figuuridest. Tavaliselt kujutati vaaraod tardunud sirges poosis, vasak jalg pool sammu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel üks käsi ka rinnal. Nende nägudel mängleb võimukas, salapärane, pidulik, pisut üleolev naeratus. Kujude pilk suunatud üle vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava kunsti tähtsust. Lihtrahvast ja loomi kujutavad skulptuurid on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabamad paraaditsevast kandusest. Valmistatud puust ja värvilised. Tuntumad jumalad Vana Riik: Harus hauka kujuline või hauka pea ja inimese kehaga. Valitseja abimees Alam Egiptus: Seth Tundmatu eluka peaga, kehastas korralagedust ja sõdu. Anubis Musta saakali peaga jumal, surnute jumal. Sobek Krokodillipäine vetevalitseja. Hathor Lehmapäine, soosis armastust, tantsu ja muusikat. Thath Iibisepäine, kirjutamis- ja arvutamisoskuse kaitsja. Uus Riik: Amon Peajumal Ra (Re) päikesejumal
Templi pindala 370x100m. b)Ramses 2. matusetempel c)Hatsepsuti matusetempel-Hatsepsut oli esimene naisvaarao. d)Abu Simbeli kaljutempel. 11. Kuidas kujutati egiptuse kunstis tavaliselt vaaraod?. Mille poolest ja miks oli lihtinimeste kujutamine erinev? Kogu Vana-Egiptuse ajaloo jooksul püsis vaaraode kujutamise traditsioon muutumatuna-ikka sama näoilme, soeng ja riietus. Hoopis teistsugused on lihtrahva ja loomade skulptuurid. Need on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast ranglusest.Tihti on nad puidust ja värvilised. 12. Mis on hieroglüüf? Hieroglüüf on vanade egiptlaste piltkiri. 13. Millised muudatused tegi Egiptuses vaarao Ehnaton? Erilise õitsengu tõi kaasa vaarao Ehnatoni valitsusaeg 14 saj. eKr. Siis pääsesid kunsti ka tõsielu sündmused. Loodi kauneid teoseid vaarao tütardest ja abikaasast, kaunitar Nofretete'st , kes on mõjutanud meieaegset iluideaali. 14. Mis oli kunstnike peaülesandeks Ehnatoni ajal?
Millises poosis kujutati tavaliselt vaaraod? Ranged ja suursugused kujud nad on tardunud sirges poosis, vasak jalg sammu jagu eespool, rusikasse tõmmatud käed tihedalt vastu külgi, vahel ka üks käsi rinnal, nägudel võimukas, salapärane, pisut üleolev naeratus, pilk suunatud kaugusesse. 8. Mille poolest erinevad lihtrahva kujud vaaraode kujudest? Milleks neid vajati? Need on väiksemad, tunduvalt elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest, tihti puidust ning värvilised. 9. Mis laadi olid vana-egiptuse reljeefid? Madalreljeefid, süvendreljeefid 10. Iseloomusta egiptuse seinamaale. Milline oli nende värvikasutus, kui tõetruud nad olid, kuidas kujutati inimesi ja nende ümbrust? 8.PEATÜKK Ehnatoni-aegne kunst 1. Millisel sajandil elas vaarao Ehnaton? Kuidas oli tema nimi algul? 14.sajandil eKr. Amenhotep IV. 2. Millise põhjapaneva ümberkorralduse tegi Ehnaton usuelus?
Nägudel mängleb võimukas, salapärane, üleolev naeratus. Kuhude pilt on suunatus üe vaataja pea kaugusse, mis rõhutab veelgi kujutava tähtsust ja igavlikulisust. Samasugused on ka istuvad valitsejafiguurid. Egiptuse skulptuurid olid määratud otse eest vaatamiseks. Inimeste kujutamiseks kujuned välja kindel kaanon, mis kasutas moodulina nn väikest küünart kaugust küünarnukist põidla tipuni. Skulptuurid, mis kujutavad inimesi ja loomi on väiksemad, elavamad ja vabad paraaditsevast rangusest. Tihti on nad puidust ja värvilised. Omamoodi vaheastme skulptuuri ja maalikunsti vahel moodustab egiptuse reljeefkunst. Egiptuse reljeef oli enamasti madalreljeef, aga sageli olid kujutiste kontuurid kivisse süvendatud (süvendreljeed). Reljeefid olid tihti eredalt värvilised. Inimese- ja loomafiguuride vahele lükiti hieroglüüfe, mis seletasid ja täiendasid kujutatut. Lisas levi ka seinamaal, mis erines esimesest põhimõttest vähe
annaabi.ee 
