ja puhastas idudest ja kõplas peete. Kuuaja eest sai ema 36 rubla, mis oli tema jaoks väga suur rahasumma. Telekas näidati ainult Etv'd ja kesktelevisiooni. Tänu atennile sai näha ka Soome televisiooni kus näidati vägevaid filme nagu ,,Dallas", ,,Ridari Äss" ja ,, Emmanuelle" Jõule ema peres ei peetud, ainult nääre ja ema oli väga õnnelik kui ta ema smuugeldas neile kuskilt väga definsiit piletid Linnahalli nääripeole. 9. Mai pühadel oli kõigil koolilastel kohustus osaleda paraadis. Naistepäeval seisid kõik mehed lillejärjekorras ja koju toodi alati punaseid nelke ja vastikut kreemtorti. Roose polnud kuskilt väga saada. Ema käis esimest korda 10 aastaseltl Kopli kinos Nukitsameest vaatamas. Maal aga näidati 2 korda nädalas kino ja enamasti India filme. Järgmisena rääkisin isaga kelle elu erines vägagi mu ema omast kuna ema elas Tallinnas, aga isa aga maal, Lääne-Virumaal. Suvel pidid lapsed 2 nädalat iga päev 4 ÜKT tundi tegema. Nt korjama ravimtaimi
Siin kerkib Vetemaa loomingus esile veel üks oluline probleemide ring, indiviidi ja ühiskonna, inimese ja idee vahekord, konkreetse inimese ja abstraktse idee vastuolu. Tõeliste ja näivate väärtuste kaardistamine ning 8 inimväärtuse probleem sai alguse «Monumendis», ning kui ajas veelgi kaugemale tagasi minna, siis juba «Kulunud paabulinnu paraadis», kesksele köhale tõusis see aga «Pillimehes». Inimelu konkreetsete ja üldiste vajaduste vastuolu tuleb otseselt kõne alla draamas «Jälle häda mõistuse pärast», kus Robert demagoogiliselt õigustab üksikisiku huvide allutamist kõrgematele huvidelt. «Monumendis» on inimväärtuse probleemi arendatud kunstiloomingu ümber põimuvate intriigide taustal, Sven Voore trügib karjääriredelil ülespoole künismi ja vahendeid mittevaliva taktikaga
annaabi.ee 
