kujundusega. · Kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. · Ornamentika muutus sõltuvaks kreeka ja rooma eeskujudest. · Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. · Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. · Kasutati ka valget stukist nn. Trofeekimpu. · Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumistiil. · Ampristiil oli rikkalikum, raskepärasem ja paraadilikum. · Kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid. Skulptuur: · Ka skulptuur sõltus antiikeeskujudest. · Vanakreeka plastikat jäljendati nii vormikäsitluses kui ka motiivide valikul. · Materjalidest oli eelistatuim marmor. · Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süzeed. · Inimkeha kujutati hästiarenenuna ja harmoonilisena, eelistatud olid alastifiguurid.
Levinud motiivideks olid näiteks hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt jne. Varaklassitsismi päevil armastati rippuva rätiku ja vaniku motiive. Sageli kasutati ka valgest stukist nn. Troffekimpu(lipud, mõõgad,hellebardid, kahurid, kiivrid jne.). o Kõige lihtsam ja rangem oli direktooriumstiil: kasutas vähe kaunistusi, ainult Pompeji seinamaalidelt laenatud motiivid olid populaarsed. o Ampiirstiil oli jällegi rikkam, raskepärasem ja paraadilikum: kaunistuste hulka lisandusid vaasid, urnid, loorberipärjad ja mitmed motiivid vanaegiptuse kunstist, näiteks tiivulised sfinksid. Algus o Klassitsistlik stiil tärkas Inglismaal, kus palladionismi traditsioon polnud kunagi katkenud. Juba 1725. aastal ehitas inglise pargistiili rajaja William Kent ühe maja, mis väga meenutab Palladio ehitatud Villa Rotondat. Sisekujunduses esindas varaklassitsismi inglane