osadeks. (põldrõigas) Taime järglaskonna kindlustamiseks moodustub ühel taimel palju seemneid. Lihakviljadest toituvad mitmed loomad, kes sellega aitavad kaasa seemnete levikule. Osa vilju kandub edasi vee ja tuulega. Veega levivad peamiselt vee- ja kaldataimede viljad. Tuulega levivad viljad on väikesed ja kerged ning tihti varustatud lendkarvade (nende kimpu nimetatakse pappuseks) või tiibjate moodustistega. Sobivatesse idanemistingimustesse sattunud seemnetest arenevad uued taimed 33. Viljade levimise viisid. (Näited!) Iselevi – enamasti paiskviljad (soo-kurereha) Tegurlevi Tuullevi – väikesed seemned Vesilevi - Vees levivatel taimedel on diaspoorid selleks morfoloogilis-anatoomiliselt hästi spetsialiseerunud, näiteks vesiroosi vesilevised on limaste kestadega, mis suurendab nende ujuvust.
Üldkatise lehtede asetud üksteise suhtes, samuti nende kuju ja värvus on süstemaatikas ja määramisel eristustunnusteks. Õisikupõhi võib olla nõgus, lame ja kumer; sile või süvenditega; kaetud sõkalsoomuste või karvakestega; seest täis või õõnes. Õied on väga mitmesugused üsna suured ja eredavärvilised või väikesed, silmapaistmatud. Tüüpilisel juhul on nad neljaringilised. Kroon on viietine, tupp muutub karvakimbuks ehk pappuseks või taandarenenud. Tolmukkond koosneb viiest vabade niitide ja toruks kokkukasvanud peadega tolmukast. Selline tolmukkonna ehitus on iseloomulik üksnes korvõielistele. Emakkond on tsönokarpne, kahest viljalehest. Emakaid on üks. Sigimik alumine, 1-pesaline. Pikk emakakael paikneb tolmukapeadest torus, sellest ulatub välja tavaliselt 2-hõlmaline emakasuue. Vili- sageli lendkarvadega varustatud seemnis. Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: 1
Üldkatise lehtede asetud üksteise suhtes, samuti nende kuju ja värvus on süstemaatikas ja määramisel eristustunnusteks. Õisikupõhi võib olla nõgus, lame ja kumer; sile või süvenditega; kaetud sõkalsoomuste või karvakestega; seest täis või õõnes. Õied on väga mitmesugused üsna suured ja eredavärvilised või väikesed, silmapaistmatud. Tüüpilisel juhul on nad neljaringilised. Kroon on viietine, tupp muutub karvakimbuks ehk pappuseks või taandarenenud. Tolmukkond koosneb viiest vabade niitide ja toruks kokkukasvanud peadega tolmukast. Selline tolmukkonna ehitus on iseloomulik üksnes korvõielistele. Emakkond on tsönokarpne, kahest viljalehest. Emakaid on üks. Sigimik alumine, 1-pesaline. Pikk emakakael paikneb tolmukapeadest torus, sellest ulatub välja tavaliselt 2-hõlmaline emakasuue. Vili- sageli lendkarvadega varustatud seemnis. Krooni ehituse järgi eristatakse õite järgmisi põhitüüpe: 1
annaabi.ee 
