asteriididele iseloomulikud iridoidid. Sugukond Asteraceae korvõielised o rohtne, piimasoontega (vaik või lateks) ja keeruka sekundaarse ainevahetusega (varuaine inuliin, iridoidid puuduvad) Lehed: vahelduvad või vastakud Õied: korvõisikutes Õiekate: 5-tine Kroon: liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead tolmukatoruks kokkukasvanud Vili: seemnis (pähklike), varustatud lendkarvadega (pappusega) o Korvõieliste (Asteraceae) sug. on suurim kõigist õistaimede sugukondadest (23 000 liiki, u.1/10 kõigist õistaimedest) o Perekonnad: ohakas (Cirsium), võilill (Taraxacum), härjasilm (Leucanthemum vulgare). o Ilutaimed: krüsanteem (Chrysanthemum), Aster. o Kultuurtaimed: päevalill (Helianthus annuus), salat (Lactuca sativa), artisok (Cynara scolymus) Centaurea cyanus rukkilill Sug
Bioloogia ja levik Põldohakas on intensiivse vegetatiivse levikuga taim, tema tükeldamine soodustab levikut veelgi. Ka 2,2-3 cm roomjuure tükist võib areneda uus taim. Suurima taastootmisvõimega on 15-20 cm pikkused juuretükid. Lisaks väga suurele vegetatiivsele levikule ei või alahinnata põldohaka seemnelist levikut. Taim annab kuni 5000 seemet, mis võivad olla idanemisvõimelised 20 aastat. Põldohaka seeme on varustatud pappusega (lennuaparaadiga), mis võimaldab levida emataimest kaugemale. Suvelõpu pappuste lendlemine ei ole siiski nii ohtlik, kui esmapilgul näib: kuni 70% pappustest on ilma seemneta. Seega langeb enamik seemneid ikkagi emataime lähedusse. Oder Umbrohud kokku Põldohakas 132 140 114,1 120 93,4
annaabi.ee 
