Kensingtonis[20][21]. 1886. aastal lahendas Sherlock Holmes juhtumi "Berülldiadeemi mõistatus". 1887 "Reigate'i mõistatus", "Viis apelsiniseemet" ja "Kõrgest soost poissmehe mõistatus". 1888 "Nelja märk" (doktor Watson kohtub tulevase abikaasa Mary Morstaniga "Skandaal Böömimaal", "Hirmu org", "Kadunud peigmehe juhtum", "Boscombe'i oru mõistatus", "Kollane nägu", "Teise laigu mõistatus", "Kreeka keele tõlk", "Pappkarbi mõistatus", "Hõbelauk" ja "Vigane mees". 1889 "Viltuse suuga mees", "Maaklerikontori ametnik", "Laevastikuleping", "Inseneri pöidla mõistatus" ja "Baskerville'ide koer". 1890 "Punapeade liit", "Sinise granaatkivi mõistatus", "Punaste pöökide mõistatus", "Sureva detektiivi mõistatus" 1891 aasta mais ristub Holmesi tee professor Moriartyga, mida kajastatakse jutustuses "Viimane juhtum". Sherlock Holmesi tagasitulek
Lillianile, et talle koos lilledega ka kinnas tagastada, mis ta eile maha unustas. Clerfayt läks garaasi, et autole pilk peale heita. Autos aga istus Hollmann, lihtsalt istus. Clerfayt ei seganud teda ja palus kellelgi mitte öelda, et ta garaasis käis. Clerfayt sai hiljem Hollmanniga sanatooriumis kokku, nad sõid lõunat. Nad lubasid koos õhtustada, sest Hollmannil pole enam palavikku. Lillian avas siidipaelaga kinniseotud valge pappkarbi, kuid pillas selle kohe käest. Ta vaatas neid orhideesid ja kinnast. Mõtles natuke, et kellelt need olla võivad. Ta helistas ruttu Clerfaytle, et pärida, kas tema saatis. Need orhideed ostis Clerfayt krematooriumi lähedalt aga just needsamad lilled olid Lillian enda sõbranna ära saatmiseks muretsenud. Selle asemel et lilled ära põletada, müüs mõni krematooriumitöötaja need lillepoele. RAAMAT Clerfayt ei võtnud seda nii raskelt. Nad läksid Lillianiga välja.
annaabi.ee 
