otsad turbaga. Vajadusel peenraid kastetakse. Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga et mullas oleks võimalikult soe ja piisavalt õhku. Pistoksi võib teha ka põhjaküttega lavadele. Sooja lavaga me ergutame juured ennem kasvama kui lehed. Avamaal saab pistokstega paljundada paju-, papli-, metsviinapuu-, sõstra- jt. liike. 3.3. Paljundamine pistvaiadega. Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 5 – 8 cm ja pikkus 1 – 1,5 m. Vaiad istutatakse 30 – 50 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots (pooke)vaha või mõne muu haavahooldusainega. Pistvaiadega paljundamist võib teha ka otse püsivale kasvukohale. Pistvaiade lõikamine toimub taimede puhkeperioodil. Sobivaks ajaks on hilissügis. Kui maa on sula, siis võib vaiad kohe ka ära istutada
Kiiremini juurduvad jugapuu, elupuu, ebaküpressi ja kadaka pistikud. Kuusk ja nulg juurduvad aeglaselt. 27.04.2016 Marje Kask 91 Kanna ja vasaraga pistikud 27.04.2016 Marje Kask 92 Paljundamine pistvaiadega · Pistvaiad lõigatakse vanematest okstest, mille läbimõõt on 58 cm ja pikkus 1 1,5 m. · Pistvaiadega saab paljundada kergesti juurduvaid paju- ja papliliike. · Vaiad istutatakse 3050 cm sügavustesse aukudesse. Kuivamise vältimiseks kaetakse pistvaia ülemine ots õlivärviga. · Juurdumise kiirendamiseks vajavad kastmist. 27.04.2016 Marje Kask 93 Paljundamine haljaspistikutega · Lehtpuude haljaspistikuks ehk virvepistikuks nimetatakse osaliselt puitunud üheaastase võrse (virve) osa, millel on lehed. · Haljaspistikud lõigatakse peamiselt suve algul (juuni, juuli algul)
• microlam – kokkuliimitud 2,5....3,2 mm paksustest nulu spoonidest mõõtudega 650x2450 mm • kerto-tala – toodetakse Soomes, on samalaadne microlam’iga ja koosneb 3,3 mm paksusest männi-ja kuusespoonist. Vineer liimitakse kokku nii, et kõik spoonikihid paiknevad samasuunaliselt. • Scrimber – Monterey e kiirjas männi(Pinus radiata) tüvesid läbimõõduga rinnakõrguselt (1,3m) 8...14 cm. Selleks on kasutatud ka kiirelt kasvavaid papliliike. 46. Milliseid polümeere (termoplaste) kasutatakse puitpolümeerkomposiitide (puitplastid) valmistamisel? Põhjendage miks just neid polümeere? Arvestades puidu suhteliselt madalat termokindlust, saab PPK koostisesse viia üksnes polümeere, mille töötlemistemperatuur on alla 200 °C. Seetõttu on Põhja-Ameerikas maatriksvaiguna põhiliselt kasutusel PE (polüetüleen), PP (polüpropüleen) ja PVC (polüvinüülkloriid). Mõnevõrra leiab kasutamist ka
annaabi.ee 
