·nõlvade murustamine- nõlvade kindlustamisviis 34)Millised on kuivendusintensiivsuse alus ja kriteeriumid? Kriteeriumiteks on kuivendusnorm (põhjavee sügavus maapinnast) ja põhjaveetaseme alanemiskiirus. Kuivendusintensiivsuse kriteeriumid: Kuivendussüsteem peab tagama teatava kuivendusnormi, mis sõltub ala kasutusviisist. Parkides, haljasaladel on see seotud ka puude ja põõsaste liikidega (keskmiselt paplil 0,4 m, männil 1,0 m). Üldsanitaartingimustest lähtudes on kuivendusnormiks 1,5 m. Hoonete keldrite, tunnelite kaitsmiseks peab põhjavesi olema selle alusest 0,5 m allpool. Spordiväljakutel võetakse mõnikord kriteeriumiks pinnavee eemaldamiseks vajalik aeg. Kuivendusintensiivsuse kriteerium on kokkuvõtlikult nõue, mida esitab põllumajanduslik tootmine maaparandusele. Kuivendusintensiivsuse alus näitab, mille põhjal on vajalik intensiivsus määratud e. millise
tuulemurru tõttu. Viljakehad arenevad tavaliselt surnud puutüvedel, on korkjas ja liibunud, mõne millimeetri paksune. Viljakehad on märkamatud, arenedes juulis- augustis ja hävides seejärel peatselt. Kasekäsna kasutatakse rahvameditsiinis vähktõve raviva tee valmistamiseks, ilusa tekstuuri tõttu ka nikerdustöödeks jne. Harilik väävlik ( Laetiporus sulphureus) põhjustab vanemate lehtpuude kiirestiarenevat destruktiivset südamemädanikku. Enim esineb tammel, paplil, haaval, pajudel, lepal jt. Mädanik levib tüves 2.....3 m kõrguseni, haiged puud enamasti murduvad tormis. Seene üheaastased viljakehad ilmuvad juunist kuni augustini. Viljakehad liitunud kübaratena, poolringjad või keeljad, kuni 30 cm läbimõõduga, oranzid või kollakad, noorelt söödavad. Põhjustab tavaliselt vanemate puude hukkumist. Soomustorik (Polyporus squamosus) põhjustab samuti vanemate lehtpuude (jalakas, vaher, saar, sanglepp jt.) valget südamemädanikku
annaabi.ee 
