inimesed papilloomviirustega väga kergesti. Pärast nakatumist võib viirus elada meie kehas pikka aega. Enamasti suudab keha kaitsesüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Vähestel inimestel võib teatud soodustavate tingimuste olemasolul aga viirus inimese rakkudega selliselt ühineda, et et need rakud hakkavad kontrollimatult paljunema ning areneb välja pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Naistel ja meestel esineb papilloomviirust võrdselt sageli. Viirus ei ole meeste tervisele samavõrd ohtlik kui naistele, kuid mees võib olla viiruse edasikandja. (Eesti Seksuaaltervise Liit) Suguelundite seenhaigused Kandidoosi ehk pärmseentõve (candidosis) tekitajateks on sagedamini Candida-tüüpi pärmseened. Inimene võib nakatuda kas juurvilja või mõne saastunud eseme kaudu. Haiguse teket soodustavad naha vastupanuvõime nõrgenemine mitmesugustel põhjustel, näiteks liigne higistamine
ning ära kasuta ka solaariumi. Pea alati meeles kasutada päikesekaitsekreemi ja katvat riietust, nii kaitsed end ka vähi eest. Vaata ka siia. 7. Vaktsineerimine: väike vaev suur kasu Kuigi vähk ei ole nakkav, on palju nakkusi, mis kas otseselt vähki põhjustavad või selle riski suurendavad. Peaaegu 22% vähisurmadest arengumaades ja 6% tööstusmaades on põhjustatud kroonilistest infektsioonidest. Näiteks B-hepatiit ja C-hepatiit põhjustavad vähki maksas, inimese papilloomviirust on aga seostatud emakaelavähiga ja Helicobacter pylori infektsioon suurendab kõhuvähi riski. Vaktsineerimine ja nakkuste ravi aitab tõhusalt erinevatest riskifaktoritest hoiduda. Vähkkasvaja tunnused · valu luudes · iiveldus · pidev pahurus · palju paistetusprobleeme · neeru-ja põievähi puhul veri uriinis · rinnavähi tunnusteks on põletustunne või valu, turse Milliseid vähiravi viise kasutatakse? Tõestatud ravimeetodid
annaabi.ee 
