nende seas ka Wundti lemmikõpilasi Emil Kraepelin (1856-1926), kes 1886 valiti TÜ professoriks. Teda peetakse kaasaegsete vaimuhaiguste loojaks, kuid ta oli ka üks eksperimentaalpsühholoogia rajajatest. Sir Francis Galton`ile (inglane, 1822-1911) kuulub psühholoogia sünnis eriline koht. Ta paistis silma erinevates valdkondades. Tänapäeval kasutatavad sõrmejälgede analüüsi süsteemid põhinevad Galtoni väljatöötatud papillaarjoonte analüüsi skeemil. Meteoroloogias seletas ta antistsüklonite olemust. Tegeles ka matemaatilise statistika ja vaimsete võimete testimisega. Psühholoogia huvi tekkis tal Darwini (kes muide oli ta sugulane) raamatut ,,liikide tekkimine" lugedes. Sellest innustununa avaldas ta 1865.a artikli ,,Iseloomu päritavus", kus uurimise aluseks oli entsüklopeedias avaldatud suurmeeste elulood. Lahtine oli küsimus, kui suures osas on andekus ja iseloom päritavad. Puudus ka meetod, kuidas
Seal valmistati ette suur hulk esimese põlvkonna psühholooge, kes rajasid sarnaseid uurimiskeskusi teistes maades ja ülikoolides. Uus teadusharu sündis tegelikult paljude inimeste pingutuse tulemusel. Eriline koht selle sünnis kuulub inglasele Francis Galton'ile, kes oli väga mitmekülgne ja paistis silma paljudel eri aladel. Nii näiteks põhinevad kõik tänapäeval kasutatavad sõrmejälgede analüüsi süsteemid Galtoni väljatöötatud papillaarjoonte analüüsi skeemil. Galton järeldas Darwini raamatu ja oma uuringute põhjal, et andekus ja iseloom on omadused, mida lapsed olulises osas pärivad oma vanematelt. Küsimus oli, kui suures osas. Selle tõestamiseks mõõtis Galton tuhande täiskasvanud mehe ja naise pikkuse. Samuti mõõtis nende vanemate pikkused. Arvutas keskmise pikkuse, et näha kuidas sõltub laste pikkus nende vanemate pikkusest. Järeldus, kuigi laste ja vanemate pikkuse vahel pole jäika
annaabi.ee 
