* naha kõige pindmisem osa: 0,1-3mm * veresooned puuduvad, leidub vabu närvilõpmeid (pärisnahst pärit) * epidermises pidev rakkude uuenemine * välsissrurve suurenemisel muutub epidermis paksemaks F: hoiab eemal mikroobid ja kahjulikud ained. 2. Pärisnhahk ehk derma DERMIS 1. näsakiht e * kohevast kiulisest sidekoest, moodustab harjad ja vaod -> eriti sõrmedel -> PAPILAARKIHT SÕRMEJÄLG - papillaarjoonis * kimpudeks koondunud silelihasrakud-> kinnitudes karvakotikese külge-> KARVAPÜSTITAJAD lihased, mis kontraheerudes-> kananahka * palju vere- ja lümfisooni, närvikiude ja -lõmeid 2. VÕRKKIHT * sassiskiulisest tihedast sidekoest * annab nahale iseloomuliku tugevuse * palju veresooni, närvikiude, meelerakke, silelihasrakke
sarvkiht lamedate, surnud ja täielikult keratiini täis rakkude kiht 3 erinevat liiki rakke: melanotsüüdid toodavad melaniini langerhansi rakud kuuluvad immuunsüsteemi merkeli rakud moodustavad koos närvilõpmetega Merkeli kehakesi puute- e taktiilseid retseptoreid. 2. dermis pärisnahk, koosneb peamiselt väheste rakkudega tihedast sidekoest papilaarkiht moodustab näsasid, mis ulatuvad kaugele epidermisesse retikulaarkiht 3. hüpodermis e subkuutis alusnahk, peamiselt kohev sidekude ja rasvkude. Sageli hüpodermist ei loeta naha osaks. Nn paks nahk on peopesadel ja jalataldadel. Nn õhuke nahk katab ülejäänud keha. Naha derivaadid: · karvad katavad suurema osa kehast. Karval eristatakse karvajuurt ja karvatüvikut. Karv kasvab karvafoliikulist, mille allosas on karvasibul ja selle keskel karvapapil
annaabi.ee 
