raevupurske - 40-60ndad – hüpotaalamuse erinevate piirkondade stimuleerimine tekitab kassidel erinevaid emotsionaalseid reaktsioone (hammaste näitamine, turrisolek, sisemine rünnak) - Deitsefaloni (taalamuse ja hüpotaalamuse pk) peeti emotsionaalsete reaktsioonide tekitajaks ja autonoomse NS jhtimise keskuseks, ajukorrt aga nende reaktsioonide allasurujaks. Vastupidi loogika ka – taalamus ärgatab korteksit ja aitab ilmselt emotsioone stiimuli poole suunata. - Papezi limbiline käär/süsteem kui emotsioonide tekitaja - Brota oli limbilasele käärule juba 1878 osutanud, kui imetajate üldiselt omasele struktuurile mis ümbritseb ajutüve - Limbilise süsteemi osad mõjutavad hüpotaalamust mis siis kõige olulisemana emotsionaalseid seisundeid tekitab - Uusaju koor ei tekita emotsioone - Papezi teooria soitus hästi aega mil freudistlikud teooriad õitsengul olid - Limbiline süsteem kui alateadlik vs neurokorteks kui teadlik-kognitiivne
motiveeriv jõud mida juhivad emotsioonid - Davidson – emotsioonid on primaarsed, inimese ajukoore talitlusest tulenevad nähtused, läinud mindfulnessi poole - Panksepp – emotsioonid on imetajatele ühised primaarselt koorealtustest keskustest pärit närviaktiivsuse peegeldused. Emotsionaalse töötlusega seotud olulisemad ajuosad. Kindlasti peab teadma kaasaegset limbilist süsteemi slaidil 8 (Papezi ring peaaegu samasugune), ka slaid 14 fookusega amügdalal, lugege õpikust juurde. Hipokampus (õppimine, mälu), amügdala (emotsioonid, hirm), prefrontaalkoor (info liigub ajukoores), tsingulaarkäär, hüpotaalamus, Papezi ring – limbiline käär kui emotsioonide tekitaja. Limbilise süsteemi osad mõjutavad hüpotaalamust, mis siis kõige olulisemana emotsionaalseid seisundeid tekitab. Amügdalat ei ole sisse arvatud.
annaabi.ee 
