järgmiste faktorite vahel: sage seksuaalpartnerite vahetus, palju sünnitusi, korduvad abordid, sugulisel teel levivad haigused, kroonilised naissuguelundite põletikud, pikaaegne oraalsete kontratseptiivide kasutamine, suitsetamine ja varajane suguelu algus (R. Labotkin, 2002). 3.2 Diagnoosimine Emakakaelavähi avastamiseks on mitu varianti. Kõige enam kasutatakse selleks PAP-testi, kuid ka HPV-testi. 3.2.1 PAP-testi kasutamine PAP-testi (mida tuntakse ka kasutatakse Papanicolaou äigepreparaadina) kasutatakse emakakaelavähi sõeluuringutel ja pidevalt günekoloogilistes läbivaatlustes (kontrollides), mille abil saab hõlpsasti avastada muutusi emakakaela epiteelrakkudes, enne kui tekib võimalus emakakaela vähieelse seisundi või emakakaelavähi arenemiseks. 3.2.1.1 PAP-testi tegemine PAP-testis võetakse emakakaela limaskesta pinnalt ja emakakaelakanalist spetsiaalse vahendiga rakuproov
· hormonaalsüsteemile) · Korduvad abordid · Palju sünnitusi · Spetsiifilised immunoloogilised ja geneetilised faktorid 4.2.Ravi Sünnitamata naise ravi on võimalikult emakakaela säästev. Emakakaela pindmine kiht eemaldatakse skalpelliga ning uuritakse histoloogiliselt. Liialt agressiivse ravitaktika korral muutub emakakael puudulikuks, mis toob kaasa hiljem raseduse katkemise. Kui rakumuutused jäävad korduvates PAP (Papanicolaou) testides püsima, tuleb edasi minna järgmisesse ravietappi ja see on emakakaela amputatsioon, s.t emakakael eemaldatakse 1,5 2 cm ulatuses. Sünnitanud naise emakakaelavähi eelse seisundi II või III astmega, alustatakse emakakaela amputatsiooniga. Protseduur toimub narkoosis ja operatsioonitoa tingimustes. Eemaldatud emakakael uuritakse lõik lõigu haaval mikroskoobis läbi ja diagnoosi kinnitudes jääb patsient jälgimisele. Juhul kui lõikejooned ei ole korras, s
annaabi.ee 
