Põlisameeriklased rändasid aeglaselt lõunasse ja lõid sinna erinevaid hõime. Nad olid osavad kütid ja jahtisid loomi nagu mammutid ja piisonid. Hõimud: Subartika: Kriid, Ingalikud, Obsibved Arktika: Innuitid(eskimod), netsilikid, nunivagmiutid Suur Nõgu: Juuted, Paiuuted Looderanik: Bellakuulad, Haidad, Kvakiutlid, nutkad, tlingitid California: Tsumasid, huupad, Patvinid Platoo: Kalispelid, Uisramid, nepersseed Edelapiirkond: Apatsid, Hopid, Navahod, Papagod, Zunjid Suured Preeriad: Araaphod, Mustjalgsed, saieenid, komantsid, varesehõim, atsinad, hidatsad, mandanid, siuud. Kirdepiirkond: Irokeesid, menominiid, sookid. Kagupiirkond: Tserokiid, tsikasood, Seminolid, kriikid Elu-olu: Põlisameeriklased olid peamiselt korilased ja kütid. Kütiti piisoneid ja mammuteid, kuid kui mammutid välja surid, kütiti ka väiksemaid loomi. Kohtades kus olid soodsad alad põllumajanduseks tegeleti sellega. Need alad olid Kagupiirkond, osa Edelapiirkonnast ja
Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid. Nii pandi oad maha kasvava maisi kõrvale, et nad üles ronides tuge leiaks. Põllupidajad leiutasid vahendeid maa niisutamiseks, lindude peletamiseks, hoidsid hiired ja niiskuse eemaltalletatud viljast ja hoolitsesid sellegi eest, et maa ei väsiks. Nad uskusid, et üleloomulikud jõud mõjutavad nende saaki ja pidasid pühalikke talitusi, et tagada rikkalik saak. Edelaosa papagod jõid saguaarokaktuse siirupit ja tantsisid, et vihma ei sajaks. Pueblo suguharud jutustasid, kuidas Sinise Maisi Naine ja Valge Maisi Neiu tõid maisi maa peale. Pueblode vastsündinuile antakse veel tänagi maisitõlvikuid, mis toovad õnne. Hidatsa põllumehed valmistasid hirve sarvedest rehad ja piisoni abaluust kõplad. Need kinnitati puidust varre otsa kõõluseribadega. Mais tähendas elu kõigile idalaante hõimudele. Ühel põllul maisiga kasvatati ka ube ja melonkõrvitsaid
Suuharud kasvatasid maisi, nisu, puuvilju ja aedvilju, kasutades tihti üsna kavalaid võtteid. Nii pandi oad maha kasvava maisi kõrvale, et nad üles ronides tuge leiaks. Põllupidajad leiutasid vahendeid maa niisutamiseks, lindude peletamiseks, hoidsid hiired ja niiskuse eemaltalletatud viljast ja hoolitsesid sellegi eest, et maa ei väsiks. Nad uskusid, et üleloomulikud jõud mõjutavad nende saaki ja pidasid pühalikke talitusi, et tagada rikkalik saak. Edelaosa papagod jõid saguaarokaktuse siirupit ja tantsisid, et vihma ei sajaks. Pueblo suguharud jutustasid, kuidas Sinise Maisi Naine ja Valge Maisi Neiu tõid maisi maa peale. Pueblode vastsündinuile antakse veel tänagi maisitõlvikuid, mis toovad õnne. Hidatsa põllumehed valmistasid hirve sarvedest rehad ja piisoni abaluust kõplad. Need kinnitati puidust varre otsa kõõluseribadega. Mais tähendas elu kõigile idalaante hõimudele. Ühel põllul maisiga kasvatati ka ube ja melonkõrvitsaid
annaabi.ee 
