Ei lange kokku Sotsiaalne vanus eristatakse staadiumideks, mis ei kajasta bioloogilist vanust, vaid lähtuvad formaalsetest kriteeriumitest Üleminekuid markeeritakse tseremooniatega vms moel Passiivne vs aktiivne õppija Lapsed sotsiaalteadustes harva uuritud Tagajärjeks on nende agentsuse, aktiivse osaluse ja otsustusvõime alahindamine Laps õppijana seetõttu kujutatud pigem passiivse vastuvõtja kui aktiivse, protsessi panustava tegutsejana Vastastikune protsess Õppimine, sotsialisatsioon, kultuuri omandamine ei ole ühesuunaline protsess Lapsed kasvatava oma vanemaid nagu ka vanemad lapsi Teadmised ei lasku laste peale, vaid luuakse ja taasluuakse pidevas vastastikuses suhtluses Teadmiste omandamine vs reaalne elu Sotsialiseerumine ja õppimine ei toimu lahus reaalsest elus Õppimine pole eelmäng päriselule, vaid osa sellest
Nagu jooniselt näeme, on jõumomendi näol tegemist mingi üsna kummalise vek- toriga. Järgnevalt üritamegi selgitada, kuidas on vektorkorrutis ja seega ka jõumo- ment defineeritud ning miks just nii. Alustame pöörlemise kirjeldamisest. Määratud sihis, näiteks sirgjoonelisel liikumi- sel mõjuva jõu kirjeldamiseks on vaja ainult ühte arvu – mõju suund on ju teada. Samas, pöörlemisse panustava mõju kirjeldamine on juba keerulisem, sest pöörle- mine ise on pisut keerulisem liikumine. Kõige loomulikum on pöörlemist kirjeldada: 1) pöörlemistelje, 2) pöörlemissuuna ja 3) pöörlemiskiiruse või -tugevuse abil. Need kõik kolm peavad olema seega peidetud ka jõumomendi kirjeldusse ehk jõu ning hoova vektorite vektorkorrutisse. 149
annaabi.ee 
