Tööga seotud teenused on ühed vähestest teenustest, mida pakub aktiivselt ka ärisektor. Eestis on mitmeid töövahendus firmasid, mis pakuvad töötukassaga sarnaseid teenuseid. Konsulteeritakse tööpakkujaid ja otsijaid. Korraldatakase koolitusi ja konkurse vabadele töökohtadele jne. Kuid tavaliselt puudub neil tahe teha tööd tööturu haavatavate gruppidega. Pikaajalised töötud, heitunud ja lihtsalt noored, ilma töökogemuseta on ärisektori jaoks raske kontingent. Sinna panustatav raha tuleb tagasi ühiskonnale tagasi väga pika ajalise ringiga. Raske oleks määrata õiglast hinda ärisektori sellisele teenusele, mille kasumlikkuse arvestamisel tuleb kokku lugeda ka kaudsed kasud ja seda mitme aasta ulatuses. Teadaolevalt – mida rohkem on segast ja kaudset ressurside jagamist- seda tihedamini kipuvad inimesed sellist olukorda enda kasuks ära kasutama. Sarnast olukorda on olnud märgata praegu tööharjutuseteenuse puhul. Suurem
täheldanud, et 1980-ndatel muutis kompaktse linnaarengu poliitika suunda. Peamiseks muutuse põhjuseks oli vanade linnakeskuste allakäik. Esimestena juhtisid sellele probleemile tähelepanu linna valitsusasutused. Hiljem hakati probleemi lahendust koordineerima riiklikult. Selle tagajärjel tuli 1980-ndatel päevakorrale ka kompaktsuse ja detsentraliseerimise vastasseis, mis omakorda viis uue kompaktse linnakasvu mõiste tekkeni. 1980-ndatel oli riigi poolt panustatav kapital linnade arengusse suur. (Dieleman et al.) Kompaktse linnaplaneerimise puhul on oluline mõista, et kompaktne linnatüüp ei ole tingimata ühekeskuseline linn, vaid see võib ka koondada mitmekeskuselisi linnarajoone, nagu seda on ka Randstad Hollandis. Randstadi puhul on oluline linna kui kompaktse keskkonna areng ning eraautode kasutamise vähendamine teiste transpordiliikide kasutamise suurenemise arvelt, eesmärgiga vähendamaks energiakulu liikumisele