Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kultuurrahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks." Leidub veel käputäis negatiivse mõjuga sündmusi, meeldejäävaim on neist arvatavasti seitsme eestlasest jalgratturi pantvangi võtmine Liibanonis. Kokku olid nad pantvangistatud 114 päeva, Eesti riik täitis oma kohustust ja tegi kõik, et Eesti kodanikud vabastada, see õnnestus ja kõik lõppes õnnelikult. Irooniline on see, et nende pantvangis olemise ajal nägi netiportaalides üldiselt ainult positiivselt meelestatuid kommenteerijaid, sooviti õnne ja sooviti, et nad tagasi tuleks, nüüd tagantjärele võib aga lugeda palju negatiivset kaja, et jalgratturid olid ise lollid, et nad sellisesse piirkonda läksid.
4.-15. jaanuar 1919 toimus Spartakusbundi ülestõus, mis aga suruti maha ning Liebknecht ja Luxemburg hukati. Samuti kuulutati Münchenis sama aasta 6. aprillil välja Baieri Nõukogude Vabariik. Hakati ellu viima kommunistlikke reforme. Toiduvarud ja pangad hõivati, luksuslikud korterid võõrandati ja anti kodututele, tehased läksid tööliste kontrolli alla. Plaanitud olid ka raha- ja haridusreformid, mida aga ei jõutud teha. 30. aprillil hukati Lenini soovitusel 8 pantvangistatud aadlikku, kellest vähemalt kaks olid hilisema Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei (natside) eelkäija Thule Ühingu liikmed. 3. mail aga tungisid keisririigi armee riismetest moodustatud vabakorpused 39 000 mehega Münchenisse ja peale tänavavõitlusi, kus hukkus üle tuhande kommunistide pooldaja, langes kommunistlik valitsus. Peale suurt sõda oli ka Habsburgide Austria-Ungari impeerium lagunenud ja 16. novembril 1918 kuulutati välja Ungari Demokraatlik Vabariik