Pennile. Tema matus oli eriti suurejooneline ja sellel osalesid suured rahvamassid. Ta maeti marmorist sarkofaagis, millele oli kirjutatud: "Ille hic est Raffael, timuit quo sospite vinci, rerum magna parens et moriente mori." See tähendab, et : "Siin lebab kuulus Raffael, keda Loodus ise kartis end ületavat, kuni ta elas, ja kui ta suri, kartis ennastki surevat." Tema haud asub Roomas Santa Maria Rotonda kirikus, mis rajati Panteonina juba Vana-Rooma keisri Hadrianuse ajal. Sinna matmist palus Raffael ise oma testamendiga. Kasutatud kirjandus ,,Illustreeritud lasteentsüklopeedia" D. Kindersley ,,Kuldses udus külmetavad jumalad" Lazlõ Passuth ,,Renaissance aja suurmeistrid" A. Jansen http://portfoolio.varstukk.edu.ee/Renessanss/html/Santi/sisu.html
VÄGI (jalamehed). Alaline vägi puudus. HARIDUS Seotud preesterkonnaga, koolid olid templite juures. Õpilased enamasti kõrgkihist. Kirjaoskus oli arenenum kui Egiptuses, oskajate kiht oli laiem. Tavaline mesopotaamlane oli ikkagi harimata. Haridus käsitles: · KIRJAOSKUS · MATEMAATIKA · ASTROLOOGIA&ASTRONOOMIA · USULINE KIRJANDUS RELIGIOON POLÜTEISTLIK, enamik jumalaid sumeritelt. Jumalad olid ANTROPOMORFSED, elasid suure panteonina, neile omistati inimlikke omadusi, nad elasid suursugust elu, olid surematud, üliinimlike võimetega. Kaitsesid inimlikku õigust ja moraali, karistasid ülekohtuseid. Maapealne elu oli surmajärgsest olulisem, surma kardeti. TÄHTSAD JUMALAD ANU ülitark taevajumal, kõikide jumalate isa BEL Anu poeg, jumalate kuningas, lõi tsivilisatsiooni EA allmaailma valitseja, lõi tsivilisatsiooni tunnused MARDUK Babüloni kaitsejumal, kuningate võimu kaitsja TEMPLID
Kuigi Pariisi keskuse plaanilahenduse algseks autoriks oli Le Notre, sai J. A. Gabrielist esimene arhitekt, kes lülitas oma väljakuansambli juba kavandatud linna kontseptsiooni, mille lõpliku väljakujundamiseni jõuti 19. sajandil. J. A. Gabrieli kõrval esindab stiilupuhast varaklassitsismi ka teine ajastu suurmeister - J. G. Soufflot ( 1709 - 1780 ), kelle projekti järgi ehitati aastail 1764 - 1781 Püha Genevieve`i kirik, mis on tuntuks saanud Pariisi Panteonina. Kirik on lahendatud võimsa ristkuppelkirikuna ( pikkus 112 m, laius 84 m ), mille läänefassaadi portikus lähtub kreeka templi fassaadist. Kiriku, aga ka kogu ümbruse arhitektuurseks dominandiks kujunes kõrge, saledate korintose sammastega ümbritsetud kuppel ( kõrgus koos laternaga 83 m. ) Klassitsistlikku arhitektuuri tervikuna iseloomustab antiigist lähtumine. Varaklassitsismi lõppjärk, e. nn. Direktooriumistiil sai lisaks veel tuge valgustusajastu ratsionalismist ja
annaabi.ee 
