Voldemar mängis ka filmides. Ta on avaldanud huvitavaid reisilugusid, vesteid ja dramatiseeringuid. Teosed Dramatiseeringud: "Inimene ja jumal" ja "Inimene ja inimene" A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" põhjal, Oskar Lutsu "Kevade", Maksim Gorki "Ema,,, "Põrgupõhja uus Vanapagan: kolmeteistkümnes pildis,, Reisikirjad: "Laevaga Leningradist Odessasse, ehk, Miks otse minna kui ringi saab,, 1957, "Maailm arlekiini kuues,, 1973 Ja veel palju muud Mälestused Pansost Aastast 1978 antakse Voldemar Panso sünniaastapäeval välja Voldemar Panso nimeline preemia. Andrus Kivirähk on Voldemar Panso mälestuste, päevikute ja artiklite põhjal kirjutanud näidendi "Voldemar,,. EMTA Lavakunstikooli seinal on Voldemar Panso bareljeef. Kasutatud kir jandus http://et.wikipedia.org/wiki/Voldemar_Panso http://et.wikiquote.org/wiki/Voldemar_Panso
„Mikumärdi” (1972) ning juba mainitud „Tants aurukatla ümber” või Irdi loomingust minimalistliku vormiga „Naistelaulud” (1977). Uuendusega samas teatriajas, 1969. aastal Noorsooteatris esietendunud Oskar Lutsu „Kevade” Panso dramatiseeringus ja lavastuses üllatas tavapäratult lüürilise põhiheliga, tähistades tunnetuslikku nihet Lutsu senise, pigem koomilises võtmes lava- lugemise taustal. 1970. aastal sai Pansost juba mõnda aega kriisis vindunud Draamateatri peanäitejuht. Märkimisväärset osa tema 1970ndate lavastustest – nii Noorsoo- kui Draamateatris – kandis eestluse teema, näiteks Tammsaare „Tõe ja õiguse” III ja V köite dramatiseeringud „Inimene ja revolutsioon” (1970) ning „Inimene ja inimene” (1972; vanuigigi krutskiliku Pearu ereda rolli lõi siin Kaarel Karm). Maailmadramaturgiat esindasid muu hulgas Ibseni „Ehitusmeister
annaabi.ee 
