,,Isa Goriot" Honore de Balzac Analüüs Tegelased: Proua Vauquer- leskproua, kes pidas Vauqueri pansionit Pariisisi. Sündis de Conflansis. Ta oli viiekümnendates aastates proua, kes sarnanes kõikide naistega ja oli elus nii mõndagi näinud. Tal olid klaasistunud pilk, süütu kupeldaja ilme, kes vigurdab, et rohkem raha välja pressida ja samal ajal valmis kõigeks, et oma elu kergendada. Kuid kõigest hoolimata räägiti temast ka head, kui hea südamega inimesest. Sylvie- paks köögitüdruk, kes töötas pansionaadis Christophe- tööpoiss, kes töötas pansionaadis
korrus koosneb esimesest ruumist, millest hoovab pansionihõngu. See lehkab umbuse, hallituse ja kopituse järgi. Söögituba mõjub selle kõrval elegantse ja lõhnavana. Seal valitseb kokkuhoidlik, kontsentreeritud, närune viletsus. Salong on sisustatud tugitoolide ja toolidega, mida katab vahelduvalt läikivate ning tuhmide triipudega jõhvriie. Pooleldi tuhmunud kuldäärtega kohviserviis, kaunis halbade põrandalaudadega ruumi Proua Vaquer sündis de Conflans. Ta oli lesk ning omas pansionit. Tal olid väikesed lihavad käed, vanaldane rasvane nägu, nokataoline nina, klaasine silm ning süütu ilme. Ta arnaneb kõigi naistega, kel on elus olnud õnnetusi. Vaquer oli kohati isekas ning ebaviisakas. Südamepõhjas oli ta aga hea naine. Pansioni sai ta oma lahkunud mehelt. Pansionis elas isa Goriot, kellega proua abielluda soovis, kuna inimesed austasid Goriot'i ning peale selle nägi ta rikas välja. Hiljem Vaquer'i sümpaatia tema vastu kadus. 2
annaabi.ee 
