Nii nad läksid lahku, Josef ostis rongipileti ning Helen enda sõbranna Ella autot tagasi viima. Josef läks ühte pansionaati, ta pani kohvri tuppa ning maksis nädal ette raha ära, et kahtlusi ei tekiks. Ta läks Rein`i kaldale, tukastas seal paar tundi ning otsustas siis põgeneda mööda jõge, ujudes nagu ta oli tulnudki. Siis aga oli Josefi selja taga tolliametnik, käskis Josefil tollipunkti tulla koos temaga. Tollipunktis uuriti, et kes ta on. Josef ütles, et tal on kaks kohvrit pansionadis ning tal on tehtud nädalane ettemaks. Ta tahtis tõestada, et ta ei ole põgenik ega röövel. J läks koos tolliametnikega pansionati asju tõestama. Tolliametnikud leidsid kohvrist kirja, mis oli kirjutatud sõjaväelase Georg Jürgensi poolt. Josef ei teadnud kirja olemasolust (kiri oli kirjutatud Heleni käekirjaga). Tolliametnikud austasid Josifit, et ta oli saadetud erakorralisele missioonile. Josef oli Heleni plaanis kindel ning ostis rongipileti. Josef jõudis rongile
(Süüdi on noorte inimeste naiivsus ning see et enne kui pole kõrvetada saanud mängitakse ikka tulega.)- Miks naerdakse inimeste üle? (Inimloomust, kuidagi peab ennast lõbustama ja teiste arvelt on seda lihtne teha.) miks osad inimesed peavad rohkem kannatama ku teised? RAHA TOOB INIMESTES HALVIMA VÄLJA Pansionaadi elanikud pidasid goriot tütreid armukesteks_ Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi. Tegevus toimus 19 sajandil Pariisis, Prantsusmaa, pansionadis elas 10 inimest, Vikontess räägib Eugene´ile sellest, kuidas Goriot'i tütred isa hülgasid. Vautrin'il on Eugene´ile varuks plaan. Täpsemalt seesugune: Eugene proovib ära võluda Victorine, kui see õnnestub, siis Vautrin'i üks sõber mõrvab Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandus läheb tema ainsale lapsele. Kui Eugene abiellub Victorinega, siis ta annab Vautrinile kenakese summa tüdruku kaasavarast. Paraku Eugene ei ole nõus. Isa kuuleb oma tütre kohta eugenelt
annaabi.ee 
