Kuid noored ei ole tänapäeva elu suurim probleem. Minu jaoks on veelgi olulisemad vanurid. Neil ei ole jäänud kaua elada, järk-järgult toimub nende vananemine ning lõpuks ei suuda nad enam ise endaga toime tulla ja vajavad abi. Kui vanuril on olemas lähedased, kellele ta saab igapäevaselt loota, siis on hästi. Kuid kuidas on lood nendega, kes on täiesti üksi ja vajavad samuti abi? Muidugi peaks riik tunnustama kõiki neid pansionaate ja hooldekodusid, mis meil hetkel olemas on, kuid nende hinnad on üle mõistuse. Kui mina oleksin see, kes saaks otsustada riigi rahade üle, siis esikohale seaksin ma vanurid, et teha nende viimased eluaastad, -kuud, -päevad ja -minutid, nii ilusaks kui vähegi võimalik ning võimalikult vähem valulikuks ja alles seejärel paneksin rõhku raskustes olevatele suurtele peredele ja lastele. Siin ongi see koht, kus meie, noored, saame aidata meie ühiskonda.
Joonis 5. Vaade Rumpole (Vormsi lugu 2013) Joonis 6. Pikneri talu (Vormsi lugu 2013) Hullo 19. sajandi lõpul, vahetult enne küla laienemist oli Hullo nagu küla ikka: talud asusid Hullo - Rumpo tee lääneküljel Sviby-Rumpo-Suuremõisa ristmiku ümbruses. Talude vastas üle tee olid tuulikud. Saare keskuseks kujunes Hullo 20. saj algul, kui saar suvitajate seas populaarseks kujunes. Taludest põhja poole kummalegi poole külateed rajati hulgaliselt suvitajatele mõeldud pansionaate ning suvilaid. Siin asusid ka vallamaja, kauplus ja koolimaja. Vormsi vana vallamaja Hullos ehitati 1920 või varemgi. Vallavalitsus kolis majast välja 1950. a. Pärast seda oli hoone kasutusel väga erinevates funktsioonides. Hullo keskel asuv kauplusehoone võeti kasutusele juba 1892. aastal. Tänaseks on selle ilme mõnevõrra muutunud. (Vormsi lugu 2013) Joonis 7. HulloSvibyRumpoMagnushofi teerist (Vormsi lugu 2013) Joonis 8. Hullo rahvas, 1919 (Vormsi lugu 2013)
tulema elu – nii kirjutab J. Kärner 1931. Variante nime kohta on pakutud palju, kuid tõenäoliselt sai jaam endale nime lähedaloleva Elva jõe järgi. Jõe nimetus aga tuleneb Otepää lähedal asuvast Elva külast ja sellenimelisest veskist. Seoses jaama ehitamisega hakkas siia kokku voolama igasugust rahvast. Mõisnikud, kelle maadel asus praegune Elva, hakkasid siiakanti rajama suvilaid, hotelle, pansionaate ja töökodasid. Rajati kauplusi ja teenindusettevõtteid. Enne maailmasõda ulatus siinne majade arv juba 50- ni. Tekkisid seltsid, kool ja rida muid ettevõtteid. Areng takerdus mõnevõrra I ms. tõttu. Ka kool kaotas kavatsetud ilme. Peale maailmasõda toimus siin õige kiire areng. Saabus järjest uusi suvitajaid ja elanikke. Järjest raskemaks muutus asula valitsemine kolme mõisa poolt. Elanikud pidid asju ajama ümberkaudsetes vallakeskustes. Otsustati taotleda omavalitsust…
annaabi.ee 
