Algul keksib ta õigusemõistjana kahe võistkonna vahel ja hüppab siis lõpuks üles, püüdes napsata ärritavalt kõikuvat kõit. Kogu vahejuhtumi on Luts selle elulises eheduses lindile jäädvustanud, tunnistusena omaenese huumorimeelest ja kiirest kohanemisvõimest. Theodor Lutsu kaheosaline kultuurfilm „Ruhnu“ valmis 1931. aasta augustikuus. Nagu Lutsul tavaks, on ka „Ruhnus“ palju kauneid loodusvõtteid. Filmi algupoolel annab ta panoraamvaateid saare põhja- ja lõunaosast: merre ulatuvatest maaninadest, vahel käärulisest, teisal lausjast rannaribast, metsast, mille vahel keerleb teid ja helendab põllulappe. Kuid seekord on need seotud vahetult filmi peateemaga – jutustusega ruhnu inimestest, kelle elu aastaringid mööduvad sellel Riia lahte eksinud maalapil. Kuigi filmis „Ruhnu“ tegutseb hulganisti inimesi, keda sageli näidatakse ka lähivõttes,
Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a. tuli tagasi kodumaale. Siinne kunstielu tundus talle võrreldes Pariisi omaga loiuna. Osales ,,Noor-Eesti" töös. Maalis Eesti loodust ,,Viljandi maastik". Lisaks maastikele maalis ka portreid. 1924.a. avastati tal tuberkuloos, ravis end Schwarzwaldis. Järjest enam avaldusid ka psüühilised häired ja 1925.a. kevadel pandi Tartu Ülikooli närvikliinikusse, kus ka suri. Maalis palju panoraamvaateid. Värvid väga puhtad ja kirkad, pintslilöök hoogne. Tunda on impressionismi ja postimpressionismi mõju. JAAN KOORT (1883- 1935) sündis Tartumaal paljulapselises peres 13.nda lapsena. Õppis kohalikus külakoolis ja Tartu linnakoolis. Edasi läks Peterburi, kus õppis Stieglitzi koolis. Osaluse tõttu revolutsioonis heideti koolist välja ja pagulasena põgenes Pariisi, kus abiellus. Peresse sündis 2 poega ja 2 tütart. Jaan Koort alustas maalijana, kuid Pariisis kujunes temast skulptor
Suve 1908.a. veetis Norras maalides sealset loodust ja inimesi. 1912.a. tuli tagasi kodumaale. Siinne kunstielu tundus talle võrreldes Pariisi omaga loiuna. Osales ,,Noor-Eesti" töös. Maalis Eesti loodust ,,Viljandi maastik". Lisaks maastikele maalis ka portreid. 1924.a. avastati tal tuberkuloos, ravis end Schwarzwaldis. Järjest enam avaldusid ka psüühilised häired ja 1925.a. kevadel pandi Tartu Ülikooli närvikliinikusse, kus ka suri. Maalis palju panoraamvaateid. Värvid väga puhtad ja kirkad, pintslilöök hoogne. Tunda on impressionismi ja postimpressionismi mõju. JAAN KOORT (1883- 1935) sündis Tartumaal paljulapselises peres 13.nda lapsena. Õppis kohalikus külakoolis ja Tartu linnakoolis. Edasi läks Peterburi, kus õppis Stieglitzi koolis. Osaluse tõttu revolutsioonis heideti koolist välja ja pagulasena põgenes Pariisi, kus abiellus. Peresse sündis 2 poega ja 2 tütart. Jaan Koort alustas maalijana, kuid Pariisis kujunes temast skulptor
annaabi.ee 
