aastal ning kandis pealkirja "Pille-Riini lood". Aastal 1970 ilmus "Triinu ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977). 1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970)
aastal ning kandis pealkirja "Pille Riini lood". Aastal 1970 ilmus "Triin ja Taavi jutud" ning mõni aeg hiljem ka selle järge sisaldav "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977). 1990. aastatel jätkas Ellen Niit peamiselt luuletajana. Olulisemaks selle loominguperioodi figuuriks kujunes Krõll. Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". 3 Armastusluule Ellen Niidu armastusluule ei ole rõhutatult erootiline ega kantud traagilistest vastuoludest. Luuletaja väärtustab inimlikku lähedust, soojust, perekonnaõnne. Väga tähtis on kodu. Selle kaudu jõuab luuletaja kodumaa juurde, mis on tema hilisemate luulekogude tähtsamaid teemasid. Luuletustes "See maa", "Otsida iseend" ja teistes väljendub luuletaja ja kodumaa isiklik,
"Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983}}) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Näidendid "Triinu ja Taavi taskuteater" (1975) "Enne punaseid palituid" (1984) Proosaraamatud "Pille-Riini lood" (1963) "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967) "Triinu ja Taavi jutud" (1970) "Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" (1977) "Jänesepojaõhtu koos isaga" (1982) "Onu Ööbiku ööpäev" (proosakogu; 1998) Ellen Niit on avaldanud ka mitmeid luuletõlkeid. Ellen Niit on väga viljakas lastekirjanik kõikides kirjanduse põhiliikides
· ,,Onu Ööbiku ööpäev" · ,,Imeline autobuss" · ,,Pähklist paat" · ,,Õues kasvab tiritamm" · ,,Koolilapse 12 kuud" · ,,Ärge uskuge maastikku" · ,,Kes oli kõige tugevam" · ,,Nääriametid" · ,,Filmikrõll" · ,,Sügispeeglimäng" · ,,Jänesepojaõhtu koos isaga" · ,,Meil maal" · ,,Tõmblukuga kass" · ,,Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" · ,,Krõll ja igasugused hääled" · ,,Krõll ja pannkoogitegu" Ellen Niidu preemiad : · KL' i aastapreemia 1971 a. · KL' i aastapreemia 1970 a. · Juhan Smuuli nimeline preemia 1972 a. KASUTATUD ALLIKAD : · www.google.ee · www.wikipeedia.org · Lääne-Virumaa Keskraamatukogu · Eesti kirjanike leksikon · www.station.ee · www.tallinn.ee · et.wikiquote.org Rakvere Gümnaasium Ellen Niit Referaat Rakvere 2010
III Nukitsa konkurss: 1. koht kirjaniku kategoorias "Pokuraamatu" eest; 1. koht kunstniku kategoorias "Pokuraamatu" piltide eest; 2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Kassike ja kakuke" piltide eest (1996) Albu valla A. H. Tammsaare kirjanduspreemia: eripreemia "Pokuraamatu " eest (1996) AS BürooTarve ja Kultuurilehe 1995. aastal ilmunud lasteraamatute kujundusvõistlus: 1. auhind autoriraamatu "Lugu lahkest lohe Justusest ja printsess Miniminnist" ja E. Niidu raamatu "Krõlli pannkoogitegu" illustratsioonide eest (1996) Riigi kultuuripreemia (aastapreemia) kunsti alal "Pokuraamatu" jt. lasteraamatute illustreerimise eest (1996) 7 V Nukitsa konkurss: 1. koht kunstniku kategoorias raamatu "Pintselsabad" piltide eest; 2. koht kirjaniku kategoorias raamatu "Pintselsabad" eest; 2. koht kunstniku kategoorias raamatu "Metsa pühapäev" piltide eest (2000) Valgetähe III klassi teenetemärk (2001)
-10.J juurde peaole ei tulegi kedagi rohkem kui Reelika paari sõbranna ja sõbraga. Reelika teab , et Liisa on helistanud teistele ja käskinud neil mitte tulla- miks?- Reelika ei tea ja, et Kristiina keda J tead eelmisest koolist on ka tema kohta mingeid jutte rääkinud- et uus poiss on tropp ja Marileenule oli J ka migdagi roppu öelnud. J muutub ärevaks, sest üks jama teise otsa. Tulevad veel Eeva ja Raimo. Pidu saab vaikne, Reelika jääb ühe sõbrannaga ööseks ja hommikune pannkoogitegu on vahva. -9. Kuigi Reelika kirjutas J kohta: Johannes on julge ja särav poiss, kes sulatab hea huumoriga kõigi südamed ja saab igas seltskonnas hakkama. Ilmselt see ikkagi iseloomustusena ei sobinud ja Peep(väike ja vaikne poiss, kes oli ühtlasi Liisa hea sõber) lasi klassis paberi ringi käia, et kõik saaksid J kohta kirjutada. Paber sattus J kätte ja see oli tõeline sokk mis teda sealt tabas: Johannes on ülbe ja pealetükkiv, mis võib-olla tingutud tema lokkavast ebapopulaarsusest